:format(webp)/nginx/o/2016/07/05/5579747t1h7161.jpg)
Konjunktuuriinstituudi läbiviidava tööandjate majandusspidomeetri järgi edenes majandus eelmise aasta viimases kvartalis kiirusega 78 km/h, mis on jätkuvalt rahuldav, samas kui kiirus 90 km/h, millest alates võiks majanduse edenemist hinnata heaks, tundub tööandjate hinnangul kättesaamatus kauguses.
Võrreldes kolme kuu taguse ajaga on paremaks läinud müügimahud ja inflatsiooniootus, seda nii jaekaubanduses kui ka ehitussektoris. Ka tööstustoodangu mahu kasv panustab majandusspidomeetri näidu paranemisse. Samas ei lase gaasipedaali vajutada ettevõtjate jätkuv rahulolematus valitsuse tegevusega. Kui eelmise korral hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks veerand töösturitest, siis seekord juba 39 protsenti. Vaid kolm protsenti tööstussektori ja jaekaubanduse ettevõtetest oli valitsuse tegevusega rahul, märkisid tööandjad.
Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul võib rahulolematuse põhjustena võib välja tuua varasemad aktsiisitõusud ja alkoholi müügipiirangute plaanid, kuid kindlasti jõudis ettevõtjate hinnaguid mõjutada ka uue valitsuse maksumuudatuste plaan, mis oli detsembrikuus, kui küsitlus läbi viidi, parajasti teemaks.
«Ideedena välja käidud senisest kiirem maagaasi aktsiisitõus, pangalõiv, ettevõtte tulumaksu muudatused, sõiduauto registreerimismaks, suhkrumaksu uuesti päevakorda tõstmine, sotsiaalmaksumäära langetamisest loobumine ja muu muudatused ei paranda kuidagi ettevõtluskeskkonda. Astmeline tulumaksuvaba miinimum muudab ettevõtja jaoks süsteemi samuti segasemaks ja jätab kõrgkvalifitseeritud tööjõule vähem raha kätte. Valitsuse esimestest sammudest oli ettevõtjatel väga raske välja lugeda soovi majandust seisakust välja tuua,» kommenteeris Aron uuringu tulemusi.
Ta lisas, et ilmselt sõltub tööandjate majandusspidomeetri järgmise kvartali näit suuresti sellest, mil määral õnnestub valitsuserakondadel mõelda sellele, kes või mis tegelikult majandust edasi viib.
Oma hinnanguid valitsuse tegevusele on eelmise kvartaliga võrreldes parandanud ehitussektor ja teenindus. Selle põhjuseks oli Aroni sõnul ilmselt uue valitsuse plaan ehitada üürikortereid, renoveerida linnahall ning tühistada majutusteenuste käibemaksumäära tõus. Sellegipoolest on nendes sektorites valitsuse eelmise kvartali otsustega rahulolevaid ettevõtteid vaid üheksa protsenti ja rahulolematuid 37 protsenti.
«Positiivne on, et 72 protsenti ettevõtetest planeerib investeeringuid teadus- ja arendustegevusse pigem kasvatada või jätta samale tasemele. Jätkuvalt on kõigis sektorites väga vähe ettevõtteid, kes planeerivad investeeringuid vähendada,» märkis Aron.
Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit kord kvartalist ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)