Korb loobus haridusministeeriumi ja riigifirmade kolimise ideest. Vähemalt esialgu

Riigihalduse minister Mihhail Korb visiidil Viljandimaal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki Postimehes avaldatud dokumendist selgus, et regionaalminister kaalus esialgu nii haridusministeeriumi kolimist Tallinna kui ka mitme olulise riigifirma töötajate ümber paigutamist, on praeguseks need variandid kõrvale heidetud.

«Haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna tagasi kolimise plaani täna laual ei ole ning seda ei analüüsita,» kinnitas Korb. Selline kavatsus oli kirjas Postimehes avaldatud esialgses riigiasutuste kolimiskavas, mida näidati valitsuse liikmetele 20. jaanuaril, kuid nüüd on see idee maha kriipsutatud. 

«Arutelu- ja töödokumentides kaalutakse ja kaardistatakse väga erinevaid ideid,» märkis Korb, kelle kinnitusel sai tõepoolest kaardistatud ka haridus- ja teadusministeeriumi Tartust Tallinna kolimine, ent toetust see ei leidnud ja sellest loobuti.

Ka riigifirmade kolimisest loobuti

Samuti on praeguseks laualt maas kavatsus kolida mitme riigile kuuluva äriühingu töökoht pealinnast välja. «Äriühingute pealinnast välja viimist on arutatud ja leiti, et seda tuleb rohkem analüüsida,» ütles Korb.

Samas ei ole tema sõnul sellest ka täielikult loobutud. «See vajab rohkem süvenemist ning läbitöötamist. Praeguses etapis on konkreetsest äriühingutest vara rääkida.»

Ministeeriumi koostatud esialgse tööversiooni kohaselt oleks võimalik kolimine puudutanud enim Eesti Energiat, mille Tallinna peakontorist taheti Jõhvi viia 386 töökohta. Samamoodi oleks Jõhvi kolitud 200 Elering ASi töötajat. 

Energiakontserni meediasuhete juht Kaarel Kuusk ütles, et ühe üksuse mehaaniline tõstmine teise asukohta automaatselt paremat tulemust ei too. «Sellisele sammule peaks kindlasti eelnema põhjalik analüüs, et välja selgitada, millist efekti see otsus reaalselt annaks,» lisas ta. 

Korb soovis pealinnast välja Tapale viia ka 50–100 Eesti Raudtee ja EVR Cargo töötajat. Kõige huvitavam oli aga riigi ettepanek kolida terve ASi Eesti Loto kontor koos 40 töötajaga Tallinnast Kuressaarde.

Lotovõitjaid ootaks ees sõit saarele

Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich tõi välja rea argumente, miks saarele kolimine oleks absurdne. Esiteks tähendaks see, et kõik lotoga võitnud inimesed peaksid võitudel järel käima Kuressaares. Lisaks on riigifirma infosüsteemid Kranichi sõnul majutatud väga spetsiifilistes ja kõrgetasemelistest serveriparkides, mis peaksid jääma Tallinna. 

«Kuna loosimised toimuvad meil Kanal 2 stuudios, siis loosimisega jäetud inimesed peaksid samuti pealinna jääma, kui just Kanal 2 Kuressaarde ei koli,» selgitas Kranich. 

Tema sõnul on riigil juba varemgi olnud plaan Eesti Loto peakontor nii Rakveresse kui ka Haapsallu üle kolida, kuid siiani pole seda tehtud. «Ma loodan, et minister jõuab analüüsi käigus siiski järeldusele, et selline vägivaldne kolimine pole põhjendatud, kui sellest ei teki mingit täiendavat kasu,» ütles Kranich.

Postimees kirjutas, et riigihalduse minister on valitsusele välja pakkunud oma visiooni, millised asutused ja millises mahus võiks riik pealinnast välja viia. Esialgse plaani järgi võinuks mujale viia 25 riigiasutust.

Lõplik maksumus selgub

Minister kinnitas juba eile, et lehes avaldatud dokument on pelgalt visand, lisaks on seal vananenud info. Seni ei olnudki valitsus ministri esialgsest plaanist rääkinud põhjusel, et asjad pole selged ja üheski asutuses ei soovita paanikat tekitada. Seepärast on dokumendil peal ka märge «asutusesiseseks kasutamiseks».

Korb selgitas täna lisaküsimustele vastates, et riigipalgaliste töökohtade Tallinnast välja viimise peamine eesmärk on regionaalpoliitiline: riik ei pea olema kohal ainult Tallinnas, vaid riigiasutuste kohalolu väärivad kõik Eesti piirkonnad.

Selliseid muudatusi tehes tuleb tema sõnul arvestada piirkondlike eripäradega nii kinnisvara kui ka tööjõu mõttes, mistõttu ongi ministeeriumid saanud ülesande koostada rahandusministeeriumile täpsemad ettepanekud ja hinnata kulusid, mis kolimisega kaasnevad.

Kuna ühtegi otsust pole veel tehtud ja ettepanekuid alles kogutakse, pole võimalik öelda, mis on asutuste pealinnast väljaviimise lõplik maksumus. Samuti on vara rääkida hoonetega seonduvast. Kui ettepanekud on lõpuks koondatud ja rahandusministeerium tervikpildi kokku pannud, saab hinnata kinnisvaralisi võimalusi koostöös Riigi Kinnisvara ASiga (RKAS).

RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et rahandusministeerium on asutuste võimalike kolimistega seoses palunud neil mõelda teemale üldisemalt. Näiteks millist täiendavat infot võiks kolimise maksumuse puhul koondada ja mida saaks teha kolimiste maksumuse hindamisel.

Kedagi lahkuma ei sunnita

«RKAS loomulikult jälgib meedias avaldatavat infot, kuid mõistetavatel põhjustel ei saa asuda tegelema kolimiste ettevalmistamise ja kaasnevate kulude hindamisega ilma konkreetse lähteülesandeta,» ütles Idnurm, et praegu võib rääkida vaid teemapüstitusest.

Minister Korb lisas veel, et kindlasti ei ole asutuste kolimise eesmärk inimeste koondamine ja ühtegi inimest ametist lahkuma ei sunnita. Küll võib seaduse järgi inimene ise nõuda asutuselt koondamist, kuna töökoha asukoha muutus annab selleks aluse.

See on aga kindel, et asutuste kolimine Tallinnast välja mõjutab nende töökorraldust ja teenuste pakkumist. «Mingil ajaperioodil võib teenuste pakkumine olla raskendatud, kuid hea juhtimise abil on võimalik riske maandada,» märkis minister. Ta lisas Rootsi kogemusele viidates, et teatud asutused võivad vajada ka uute töötajate koolitamist ja sisse-elamise perioodil suurendatud koosseisu.

Suured regionaalsed erisused

Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon korraldas täna riigikogus regionaalsete töökohtade arutelu, kus osales ka Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa. Koos Lääne maavanema Neeme Suurega on ta koostanud aruande, mis käsitleb regionaalsete töökohtade loomise abinõusid.

«Väike Eesti on Euroopa esimese viie hulgas suurte regionaalsete erisustega ja piirkondlik vahe aina süveneb,» tõdes Raagmaa.

Tallinn ja viimasel ajal ka Tartu kühveldavad tema sõnul kõige rohkem endale avalikku raha ja euroraha. Tallinnas ja Tartus tööpuudust samahästi kui pole, ääremaadel on töötuid kümne protsendi ringis.

Raagmaa käis välja rea ettepanekuid, mis näevad ette maksusoodustusi ettevõtjatele, kes loovad uusi töökohti tööstuse valdkonnas. Näiteks võiksid nad maksta töötajate eest sotsiaalmaksu 50 protsendi ulatuses ning eeskätt võiksid erisused kehtida ettevõtetele, kes maksavad töötajatele vähemalt 1000 euro suurust palka ja kus on üle kümne töötaja. Samuti mõjub regionaalsele tööhõivele nullbürokraatia ja lihtsam asjaajamine maksu- ja tolliametiga.

Lähiajal on plaanis esitada ajakohastatud ettepanekud arutamiseks valitsuskabinetile ja neid siis ka avalikkusele tutvustada.