:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/02/15/6342615t1hb6a5.jpg)
Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse tõttu majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja.
Majahaldurid on korteriühistuid aastaid tüssanud (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam ütles, et järgmisest aastast muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.
«Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,» rääkis Udam.
Ta tõi ühe tüüpnäitena välja, et näiteks majahaldurist ühemehefirma pakub avariiteenust, aga ise asub üldse teises Eesti otsas ega saa seetõttu remonti teha. «Lisaks on veel palju pisikesi asju, ebatäpsusi kuluarvestuses, ebaotstarbekat remondifondide kasutamist,» märkis Udam.
Kinnisvaraeksperdi sõnul on aga karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, tänu millele lõpeb ka ühistute tüssamine.
Majahaldurid on sisuliselt korteriühistute tegevjuhid, kuna ühistu juhatuse liikmetel pole tavaliselt muu töö kõrvalt aega ega tihtipeale ka vajalikke teadmisi ja oskusi kinnisvara haldamisega tegeleda. Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses.