:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2016/12/15/6174057t1h4c5d.jpg)
Sel nädalal Eestit väisava futuristliku transpordivahendi Hyperloop esindaja Alan James ütles, et Hyperloop'i ehitamine Balti regiooni, eeskätt Tallinna ja Helsingi vahele järgmise 20 aasta jooksul on väga realistlik.
5 minutiga Tallinnast Helsingisse? Arendaja tahab Eestit Hyperloopiga ühendada (28)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hyperloop on Elon Muski kosmosetehnoloogia ettevõtte SpaceX välja pakutud lahendus reisijate ja kaupade kiireks transpordiks torude kaudu, kasutades õhukompressoreid ja lineaarseid induktsioonimootoreid. Keskmine kiirus on tehnoloogial teoreetiliselt ligikaudu 970 kilomeetrit tunnis ja tipukiirus 1200 kilomeetrit tunnis. See tähendab, et reis Tallinnast Helsingisse kestaks umbes 5 minutit.
/nginx/o/2017/02/15/6342563t1h484b.jpg)
Maailma kiireimat transpordilahendust rajava ettevõtte Hyperloop One asepresident Alan James kinnitas, et Balti regioon on Hyperloopi jaoks suurepärane turg. «Praegu arendame edasi visiooni, mille eesmärk on ühendada Helsingi ja Stockholmi 500 kilomeetri pikkuse Hyperloopi reisija- ja kaubaveoteega. Selle projekti esimene etapp on tõenäoliselt Lõuna-Soome ja sellega oleks lihtne ühendada merealuse tunneli kaudu ka Eesti,» rääkis James.
James selgitas, et Helsingi ja Tallinna ühendamisel rongitunneli asemel Hyperloopi tunneliga pole eriti vahet, sest sobiva tunneli ehituse tehnoloogia on sama nagu merealuse tunneli puhul maantee või raudtee jaoks. Erinevus on aga maksumuses.
Hyperloopi maksumus on tema sõnul tõenäoliselt väiksem, kuna see nõuab väiksema läbimõõduga tunnelit. «Erinevatel hinnangutel oleks Hyperloopi süsteemi ehitus kilomeetri kohta poole kuni kolmandiku võrra odavam võrreldes kiirraudtee ehitamismaksumusega, ilma jaamade ja suuremate ehitustööde maksumuseta,» lausus ta.
/nginx/o/2017/02/15/6342571t1haff1.jpg)
Mõne kuu pärast esitleb Hyperloop One avalikkusele maailma esimest terviklikku Hyperloopi süsteemi, kus vaakumtorus olev magnethõljuk kiirendatakse suurte kiirusteni ja pidurdatakse seejärel turvaliselt.
Järgmisteks sammudeks on ehitada kaks või enam katseseadet mitme kilomeetri pikkuse rajaga, millel saab näidata Hyperloopi efekti reisija- ja kaubaveos. Ettevõtte eesmärk on, et 2021. aastaks oleks kasutusel kolm Hyperloopi kauba- või reisijaveo süsteemi.
Alan James saabub sel nädalal ka Eestisse, et esineda 17. veebruaril Hyperloopi tutvustava ettekandega Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG ärikonverentsil. Samuti kohtub ta majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni ja riigihalduse ministri Mihhail Korbiga.
SpaceXi juht Elon Musk tutvustas tehnoloogia teoreetilist baasi esimest korda 2013. aastal, kui ütles, et sooviks Hyperloopil põhineva ühenduse USA linnade San Francisco ja Los Angelese vahel, säärase 560-kilomeetrise ühenduse hind oleks tema hinnangul ligikaudu 6 miljardit dollarit vaid reisijaid kandva ühenduse ning 7,5 miljardit dollarit ka kaupade transpordiks kõlbliku ühenduse jaoks.