Eesti Energia jaotusvõrgu tütarfirma Elektrilevi plaanib tulevast aastast muuta võrgutasu arvestamise kahekomponentseks, edaspidi hakkab see koosnema püsitasust ja mahupõhisest tasust, sellega seoses plaanib ettevõte suvest langetada keskmist võrgutasu 6,7 protsenti.
Elektrilevi esitas Konkurentsiametile taotluse võrguteenuse keskmise hinna langetamiseks 6,7 protsendi võrra alates 1. juulist. Teise muudatusena rakendub alates 2018. aastast püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit pole aasta jooksul tarbitud või on seda tehtud aastas kokku vähem kui 250 kilovatt-tundi, teatas võrgufirma.
Püsitasu arvestuse alus on eelnev ehk 2017. aasta ja tasu suurus sõltub peakaitsmest. Sõltuvalt peakaitsmest jääb tasu ilmselt vahemikku 2 kuni 5 eurot.
Valmisolekutasu eesmärk on hoida teenuse hind mõistlikuna ka pikemas plaanis. Praegu on Elektrilevi võrgus umbes 57 000 tarbimiskohta, kus aastate jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud, kuid lepingu alusel on Elektrilevil kohustus võrgukasutuse valmisolek tagada, märgis võrgufirma.
Kilovatt-tunni põhise hinnastamise korral ei tule neist kohtadest tasu, kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus. Näiteks ootab uuendamist nii kasutusvalmiduse säilitamiseks kui ka elektriohutuse tagamiseks enam kui 1000 kilomeetrit liine, millest pole aasta jooksul ühtki kilovatt-tundi elektrit edastatud. Selleks kuluks ligikaudu 16 miljonit eurot.
Lõplikud hinnad ja nende jõustumise aeg täpsustuvad pärast hinnakirjade kooskõlastamist konkurentsiametiga. Eeldades uue hinna jõustumist alates juulist, peavad hinnakirjad kinnitatud ja avaldatud olema kolm kuud varem ehk hiljemalt aprilliks.
«Hinna langetamisel on oluline roll Elektrilevi efektiivsuse kasvul, mida on võimaldanud kaugloetavate arvestite paigaldamine ja kokku hoitud tegevuskulud. Samuti on hinnale soodsalt mõjunud finantskeskkond,» ütles pressiteate vahendusel Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere ja lisas, et teenuse hinna jätkuvaks odavnemiseks tuleb kaasata kliente ja kohandada selleks hinnakujundust.
Hinnalangus avaldab Elektrilevi hinnangul enim mõju ettevõtetele, millele keskmine hind väheneb ligikaudu 8 protsenti. Ühtlasi muutub ettevõtetele hinnakujundus selliselt, et teenuse maksumus hakkab enam sõltuma võrguühenduste arvust ja nende läbilaskevõimest.
See kaasab kliendi kohandama tema jaoks hoitava võrguressursi võimalikult vastavaks tegelikele vajadustele. Koduklientidele on keskmine hinnalangus neli protsenti, kuid eri pakettides on muutus erinev. Võrguteenuse maksumus mõnevõrra väheneb suurema tarbimismahuga ehk püsitasuga pakettides ja hind jääb samaks püsitasuta ehk üksnes kilovatt-tunni hinnaga pakettides.
«Just suuremad tarbijad on seni suhteliselt rohkem võrgu ülalpidamiskulusid katnud, samal ajal kui võrguteenuse osutamise kulud ei sõltu oluliselt sellest, kui palju elektrit tarbitakse. Muudatused teevad hinna neile kulupõhisemaks,» selgitas Mere.
Konkurentsiamet teatas detsembri lõpus, et Elektrilevi OÜ rakendatavad võrgutasud ei ole kulupõhised ning tegi ettevõtjale vastavasisulise ettekirjutuse. Amet nõudis, et võrgutasu peab langema 6,7%.