Riigiasutuste Tallinnast välja kolimine tõmbaks kohaliku elu käima

Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juht Peep Sooman peab riigiasutuste maale kolimist heaks ideeks. Foto: Tairo Lutter

Kinnisvaraeksperdid näevad plaanis kolida osa riigiasutustest maakondadesse kohaliku elu käimatõmbajat juhul, kui õnnestub leida asutustele sobivaid töötajaid.

Riigihalduse minister Mihhail Korb on valitsusele välja pakkunud mõtte viia 25 riigiasutust pealinnast välja. 

Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juht Peep Sooman lausus, et kui tegemist pole Tallinnas elavate inimeste mujale tööle viimisega, siis on see suurepärane idee, sest ühtlustab piirkondade arengut. «Kui riik läheb mõnda väikelinna ja muutub seal suureks tööandjaks, siis on see pigem Eestit ühendav nähtus,» kinnitas Sooman.

Soomani hinnangul on plaan kui selline väga ambitsioonikas. «Riik ei pea toimetama ainult Tallinnas. Mõistan, et IT-kõrgharidusega inimesi on näiteks Paides raske leida, aga samas andmesisestajaid leiab igalt poolt, » märkis ta.

Soomani sõnul ei löö mõne riigiasutuse kolimine väikelinna kohe sealset elu õitsele, aga pikemas perspektiivis küll. Kus on töö, sinna tulevad inimesed, kuhu tulevad inimesed, sinna liigub ka kinnisvaraarendus, rääkis ta. «Doominoefektina läheb elu käima.»

Uus Maa analüütik Risto Vähi ütles, et põhiküsimus on see, et kas koha peal on olemas need inimesed, keda sinna asutusse on vaja. «Kui ei ole, siis loomulikult hakatakse inimesi sisse tooma, mis elavdab üüriturgu, » rääkis Vähi. «Samas, kuidas neid inimesi siis nüüd hakatakse ära meelitama oma tavapärasest elukeskkonnast. Kas siis hakatakse tohutuid soodustusi tegema? Kas Riigi Kinnisvarast saab näiteks Paides suurim üürilevõtja Eestis, et hakatakse inimeste tööle meelitamiseks neile üürikorterid kinni maksma?»

Vähi märkis, et ka haridusministeeriumi kolimine oli selline näide, et justkui koliti Tartusse, aga osa inimesi ikkagi töötab ka Tallinnas.

Kohalikele kinnisvarafirmadele mõjub see kindlasti hästi, märkis Vähi, sest tuleb ju ruume ja kortereid üürida. « Aga jällegi, kas need korterid seal üldse vastavad nende inimeste ootustele, kes on valmis sinna tööle tulema? küsis Vähi. Ta selgitas, et linnades, kus on vanalinn, näiteks Viljandi, kus on palju selliseid korterid, kus inimesed tahaksid elada, seal hakkavad hinnad kindlasti kasvama. «Teisalt kui jälle on linn, kus suur osa elamispindadest koosneb paneelelamutest, siis kas need sinna kolijad on üldse meelestatud sinna minekuks. Võib-olla tuleb nende meelitamiseks teha hinnas mööndusi. Ma pole kindel, et hakkaks kohe pihta suur paneelmajade üürikorterite hinnatõus. Pigem on kohti, kus need paneelmajad seisavad niikuinii pooltühjalt, sest inimesed on Soome tööle läinud, » rääkis Vähi.

Vähi sõnul ei saa maakonnakeskusi ühe puuga lüüa, sest seal, kus on aastaid panustatud tööstuse ja kultuuri arengusse, nagu näiteks Rakveres ja Viljandis, seal on ka üüriturg arenenud ja hakkab kindlasti toimima tüüpiline konkurents. «Ent seal, kus pigem vaeveldakse töökäte lahkumise käes, seal on hoopis teistsugused variandid, ja seal tuleb hoopis mõelda, kuidas inimesi sinna meelitada, » lausus ta.

Vähi sõnul võiks riigiasutuste kolimine olla mõistlik plaan, kui sellest ei saa näitlemist. «Et justkui viiakse asutused üle, aga tegelikult reaalne töö jääb ikkagi Tallinnasse. Spetsialistid võivad lihtsalt öelda, et ma ei lähe sinna tööle, kui peab, siis lähen hoopis mujale. Ja siis öeldakse, et me ei saa seda spetsialistide osakonda Tallinnast ära viia, jätame selle siia,» nentis Vähi.

Korbi idee järgi peaksid asutused siiski kolima täies koosseisus, sest kahe koha vahel pendeldamine tekitaks palju dubleerimist.