Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/11/535547t1he9d1.jpg)
Mugavad ja kiired internetiostud koguvad üha populaarsust. Veebi vahendusel mistahes kauba ostmiseks ei pea laua tagant püstigi tõusma, kaubavalik on sageli külluslikum ja hinnad soodsamad kui päris poodides. Siiski on võrgus ostlemisel mitmeid karisid, mida oleks tark teada-tunda.
Kari number 1: krediitkaart
Kui Eesti veebikaubamajades on sageli võimalik maksta arvega või pangalingi vahendusel, siis rahvusvaheliste ostude puhul tuleb reeglina tasuda krediitkaardiga.
Sellega kaasneb aga oma kaardiandmete edastamine kaupmehele, mis kätkeb endas riski – lisaks ostu hinnale võib petturite otsa sattudes juhtuda, et teie kaardiandmeid kasutatakse tehingute tegemisel, millega teil endal midagi pistmist pole. Pärast kulub aga hulk aega ja vaeva, et kaduma saanud raha tagasi saada ja mõnel juhul ei pruugigi see õnnestuda. Näiteks kui märkate libatehinguid liiga hilja.
Et selliseid probleeme vältida, saab kasutada kas maksete vahendamise teenust (tuntuim neist on Paypal), mis annavad maksetele omapoolse garantii ning võimaldavad müüjale oma andmeid mitte näidata, või pankade poolt pakutavaid lisateenuseid.
Näiteks Swedbank pakub turvalisuse suurendamiseks lisateenuseid «Verified by Visa» ja «MasterCard SecureCode», millega saab veebipangas registreerida täiendavad turvakoodid. Need kaitsevad internetiostude tegemisel kahel moel: esiteks kuvatakse enne ostu sooritamist isiklik tervitussõnum ja teiseks peab enne maksmist sisestama salasõna. Kui tervitussõnum on vale, ei tohi salasõna sisestada. Tervitussõnum ja salasõna tuleb hoida salajas ning neid saab internetipangas muuta.
SEBst saab aga tellida virutaalkaardi, millega saab veebis tasuda keskkondades, mis toetavad Visa kaarte. Kaardi vaid kuni 40-päevane kehtivusaeg aitab pettusi vältida ja ainult konkreetse ostu tarbeks määratud limiit tagab, et kaardil poleks liiga suuri sumasid. See tähendab et kui kaardiandmed peaksidki petturi kätte sattuma, pole tal nendega midagi peale hakata, sest kaardil pole rohkem raha ja see kaotab peagi kehtivuse.
Ja kõige lihtsam ja elementaarsem: kontrollige oma krediitkaardi väljavõtet regulaarselt vähemalt kord kuus, et avastada mistahes kahtlased tehingud koheselt. Kui leiategi midagi, mille eest ise tasunud pole või on jäänud kaup saamata, tuleb pangaga koheselt ühendust võtta – enamasti ei lähe krediitkaardi vahendusel sooritatud ostude eest raha kaardilt maha kohe, vaid mõne aja möödudes.
Raha tagasisaamine on keeruline või üldse mitte õnnestuda juhul, kui tekib vaidlus näiteks selles osas, kas toode või teenus vastas lubatule. Selliste olukordade välistamiseks tuleb väga hoolikalt läbi lugeda tellimisega seotud tingimused, eriti see osa, mis puudutab kauba tagastamist või tühistamist ja sellega seotud tähtaegu.
Kindlasti on soovitatav hoida alles kirjavahetused ja dokumendid. Kallimate ja suuremate ostutehingute sooritamisel nagu sõidukid on sobilikum eelistada pangaülekannet.