:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/03/11/535384t1h623a.jpg)
Pool Eesti tarbijaist ei kaeba oma õiguste rikkumise üle ka siis, kui neil oleks selleks põhust, selgus Euroopa Komisjoni täna avaldatud tarbijaturu tulemustabeli andmetest.
Pool Eesti tarbijaist ei tee oma õiguste rikkumisel häält
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tabeli andmete põhjal arvutab komisjon välja tarbijatingimuste aastaindeksi, mis arvestab muu hulgas inimeste usaldust ametiasutuste, vabaühenduste ning jaemüüjate vastu ning tarbijaid puudutavate vaidluste lahendamise tõhusust.
Eesti tarbijatingimuste indeks on tänavu 54. See on Euroopa keskmisest (61) madalam ja sarnase skoori on Eesti saanud ka varasematel aastatel.
Positiivsena toob andmete kokkuvõte Eesti puhul välja tooteohutuse. Vaid kahel protsendil jaemüüjatest tuli tooteid tagasi kutsuda ning ainult kolm protsenti arvas, et nende toodete seas võiks leiduda tooteid, mis pole ohutud. Teenuste puhul on Eesti plussiks pakkumiste võrdlusvõimalused.
Samuti võib esialgu positiivsena paista tulemust sellest, kui suur osa siinsetest tarbijatest on rahul kaebuste lahendamisega. Rahulolevate inimeste osakaal on 69 protsenti ja sellega on Eesti Euroopas teisel kohal.
Samas on andmete kokkuvõttes rõhutatult ära märgitud, et Eestis jätab kaebuse esitamata väga suur osa tarbijatest, kellel võiks selleks tegelikult alust olla. Neid on Eestis koguni 55 protsenti. Ka selle negatiivse näitajaga oleme Euroopas teised.