Riigisekretär Heiki Loot keeldus dokumendi avaldamisest, sest majandusministeerium oli kuulutanud selle kümneks aastaks üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.
Eelmisel nädalal aga võttis majandusministeerium suurele avalikule huvile viidates valitsuskabineti nõupidamise memorandumilt juurdepääsupiirangu maha.
Just sellel nõupidamisel langetas valitsus otsuse, et edasine 1435 mm standardile põhineva Rail Balticu arendustöö keskendub Eesti Vabariigi piires Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassile.
Dokumendist, mida raudteevastased pidasid seni kõige tumedamaid Rail Balticu saladusi varjavaks ürikuks, selgus, et kolme Balti riigi valitsused on saavutanud projektiga märkimisväärset edu.
Kui praegu räägitakse Eesti omafinantseeringust summas 250 miljonit eurot, siis kuus aastat tagasi tegi valitsus ministeeriumidele ülesandeks otsida lahendused 460 miljoni euro suuruseks omafinantseeringuks.
Memorandumi aluseks olnud AECOMi uuring prognoosis Rail Balticu trassi opereerimist vahemikus 2025–2054, näidates, et ilma ELi-poolse rahastamiseta oleksid infrastruktuuri haldaja rahavood negatiivsed. Toodi välja, et finantspuudujääk on investeerimiskulude puhul 66 protsenti. «ELi-poolne toetus peaks kolme riigi kohta olema 2,070 miljardit eurot ehk siis proportsionaalselt Eesti investeeringute osas ca 600,3 miljonit eurot. Sellele tuleb Eestil endal juurde lisada ca 460 miljonit eurot omapoolset finantseeringut,» seisis memorandumis.
Olulise faktina selgub, et valitsus sätestas samavõrd tähtsatena Euroopa põhivõrgustikku kuuluvatena nii Tallinna–Tartu–Valga/Koidula/Luhamaa transpordikoridori kuid ka rajatava Tallinna–Pärnu–Riia 1435 mm rööpmelaiusega raudteekoridori.
Prevaleerivaks veomooduseks Rail Balticu trassil oleks konteinerveod. Samas jääb alles ka puistekaupade vedu. Dokument väidab, et Eestile on reisijateveol ja kaubaveol põhjust eeldada Soome ja Peterburi positiivset mõju, sest need vajavad trassi lõuna poole liikumiseks.