/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/06/08/1155722t1hc2bd.jpg)
Euroopa Komisjon langetas Eesti 2017. aasta majanduskasvu prognoosi 0,1 protsendipunkti võrra 2,2 protsendile.
Komisjon langetas Eesti majanduse kasvuprognoosi 2,2 protsendile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks ootab Komisjon jätkuvalt 2,6 protsenti, selgub talvisest majandusprognoosist. Sama kasvumäära ootas Komisjon ka sügiseses prognoosis.
Pärast 2015. aastal 1,4 protsendile langemist aeglustus SKP reaalkasv mullu esialgsete hinnangute järgi veelgi, jäädes 1,1 protsendile. Ehkki eratarbimise kasv oli kiire palgakasvu tõttu tugev, jäi selle mõju SKP kasvule väikeseks, kuna suur osakaal oli importkaupadel, näiteks autodel, seisab prognoosis.
Ehkki eksport mullu põhiliste kaubanduspartnerite nõudluse kasvu tõttu tõusis, oli investeeringute kasv kolmandat aasta järjest pettumustvalmistav. See peegeldas peamiselt väga järk-järgulist Euroopa Liidu rahaliste vahendite rakendamist ning jätkuvalt madalaid äriinvesteeringuid, märkis Komisjon.
Järgmisel aastal tõuseb prognooside järgi veelgi välisnõudlus, peamiselt Soomes ning teises kahes Balti riigis. Samal ajal peaks Eesti põlevkivisektor ning seotud eksport võitma naftahindade tõusust.
Teenuste valdkonnas peaks kõrgtehnoloogiline eksport suuresti katma Vene-suunalise transiidi vähenemisest tekkinud transporditeenuste languse. Kokkuvõttes peaks kaupade ja teenuste kaubandusbilanss perioodil 2017–2018 jääma positiivseks, seisab prognoosis.
Siiski jätkuvad prognoosi järgi impordiintensiivsed investeeringud ning seetõttu paraneb netoekspordi panus kasvu jätkuvalt aeglaselt, märkis Komisjon.
Perioodil 2017–2018 peaksid hakkama tõusma ka Eesti firmade investeeringud. Samal ajal peaks hüppeliselt kasvama ka riigipoolsed investeeringud, kuna algab enamiku Euroopa Liidu uue eelarveperioodi toel tehtavate investeeringute elluviimine.
Vastupidisest küljest peaks eratarbimine 2017. ja 2018. aastal kasvama aeglasemalt, kuna tarbijahinnad tõusevad. Samuti peaksid aeglustuma kodumajapidamiste investeeringut, kuna sissetulekute reaalkasv aeglustub, märkis Komisjon.
Tarbijahindade harmoniseeritud indeks (THHI) peaks Eestis Komisjoni uue prognoosi järgi nii 2017. kui 2018. aastal kasvama 2,8 protsenti. Sügisel ootas Komisjon tänavu 2,6-protsendilist ja 2018. aastal 2,7-protsendilist inflatsiooni.
Üldiselt jääb perioodil 2017–2018 eratarbimine jätkuvalt majanduskasvu peamiseks mootoriks, ent üha suuremat rolli hakkab selles tarbimise asemel mängima investeerimine.
Prognoosi riskid on Komisjoni hinnangul tasakaalus. Positiivsed riskid on seotud suurema ekspordikasvuga, eriti siis, kui maailmaturu naftahinnad kasvavad prognoositust kiiremini. Negatiivsete riskide seas on aga võimalus, et äriinvesteeringud lükkuvad edasi.