Õigusmess aitas lahendada sassis töösuhteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/10/535095t1h4e07.jpg)
Eesti Juristide Liit tähistas oma sünnipäeva õigusmessiga Tallinnas vene kultuurikeskuses, kus juristid, notarid, advokaadid, võlanõustajad, kohtutäiturid ja tööõiguse spetsialistid andsid soovijatele tasuta õigusnõu.
«Majanduslangus on endast maha jätnud nõuded, võlad ja elamuküsimused. Kõik need probleemid on hästi aktuaalsed, väga rasked ja väga erinevad,» põhjendas juristide liidu direktor Krista Paal vajadust sellise messi järele.
Inimesi oli messile tulnud palju. Eve Kullamägi tuli selleks, et saada nõu sassiläinud töösuhte asjus.
«Vähiraviks võtsin nii palgata kui palgalist puhkust. Ülemus ütles, et tehku ma nii, nagu mul vaja on. Eelmisel kuul aga helistati, et minuga ei ole enam mõtet töölepingut hoida, kuna minu eest peab sotsiaalmaksu maksma. Arvestasin, et tööleping lõpeb sellel aastal, nüüd selgus aga tööraamatut vaadates, et minu eest ei ole sotsiaalmaksu makstud alates maist,» sõnas Kullamägi, kes on firmas töötanud üle kümne aasta.
Oma õigusi ei teata
Palgata puhkuse taotlused oli tööandja tema sõnul aga vastu võtnud ning oktoobris oli ta saanud ka palgalist puhkust varem töötatud aja eest. «Kaotasin enda teadmata üheksa kuu jagu sotsiaalmaksu ja see mõjutab ka töötuabiraha, mida ma saada võiksin.» Kuna Kullamaa ei ole töölepingu lõpetamisele alla kirjutanud, ei saa ta ennast ka töötukassas arvele võtta.
Advokaadibüroo Maqs juristi Katrin Sarapi kinnitusel tuleb alustada sellest, et küsida tööandjalt kirja teel töölepingu lõpetamise teadet. «Tehke see kiri kahes eksemplaris ning oma koopiale võtke tööandja allkiri, et ta on selle kätte saanud. Paluge, et ta ka vastaks teile kirjalikult. Kui ta seda ei tee, siis viige oma koopia töövaidluskomisjoni,» õpetas Sarap naist.
«Kui tööandja on töösuhte lõpetanud juba pea aasta eest ning teie saate sellest teada alles nüüd, siis saab töösuhte lõpetamise 30 päeva jooksul töövaidluskomisjonis tühistada. Kui komisjon tuvastab, et töösuhe lõppes alles nüüd, siis on teil õigus saada hüvitist,» lisas ta.
Kõige rohkem pöörduti messil Sarapi poole just töölepingu lõppemise küsimuses, eelkõige koondamise puhul.
«Eriti vene keelt kõnelevad inimesed ei tea tihtipeale oma õigusi ega seda, kuhu võib probleemide korral pöörduda. Tööandjad kasutavad teadmatust aga kurjasti ära. Eriti masu ajal oli populaarne teha ettepanekuid palga vähendamiseks, seda nii seadusega ette nähtud kui ka muul viisil,» nentis jurist.
Seaduse kohaselt saab Sarapi sõnul aasta jooksul kolmeks kuuks töötasu vähendada, kui tööandja ei saa temast sõltumatutel majanduslikel põhjustel kokkutepitud ulatuses tööd pakkuda. Näiteks ei ole tarnija tellitud toorainet kohale toonud.
«Siis saab tööandja teha ettepaneku töötasu vähendada. Kui töötaja on nõus, siis on kõik korras. Kui inimene nõus ei ole, saab ta esitada avalduse töölepingu lõpetamiseks ning tööandja peab talle maksma samasugust hüvitist nagu koondamise puhul,» kinnitas ta.
Koondamisraha jäi saamata
Üldiselt kehtib Sarapi sõnul aga reegel, et palk on selline püha asi, mille kallale minna ei tohi, kui inimene ise nõus ei ole.
Seesuguste probleemide puhul saab Sarapi kinnitusel pöörduda töövaidluskomisjoni, mis on töötaja jaoks kõige soodsam. Ka kohtusse kaevates on palganõuded ilma riigilõivuta, kuid kohtus on range reeglistik ja 90 protsendil juhtudest peab inimene palkama endale esindaja, mis võib olla väga kulukas.
Vellol, kes oma perekonnanime avaldada ei soovinud, tekkis aga probleem palga kättesaamisega Soome tööandjalt. «Tööandja ütles, et tööd ei ole, aga samas ei ole ta ka koondamishüvitisi maksnud. Kulude kokkuhoiu mõttes andsin ära sealse korteri ja nüüd tööle tagasi minna ei saa,» sõnas aasta Soomes kaminameistrina töötanud Vello. Tema sõnul on Soomes õigusabi otsides probleemiks ka keelebarjäär.
Messil kohtus ta Soome ametiühingute esindajaga, kes kinnitas, et ettenähtud palga saamiseks peab ta pöörduma Soome tööhõive- ja majandusarengu büroo poole, kes garanteerib inimestele saamata jäänud töötasu ka tööandja pankroti või muude makseraskuste korral. Kuna nõue tuleb esitada kolme kuu jooksul, peab Vello nüüd kiiresti tegutsema.
Sotsiaal-humanitaarinstituudi rektori Lembit Allingu kinnitusel on palgavaidluste vältimiseks kõige tähtsam käia ka Soomes tööl ametliku töölepinguga.
«Kindlasti tuleb tööle minna ametlikult ja tööleping tuleb läbi lugeda. Kui sellest täpselt aru ei saa, siis tuleb lasta see ära tõlkida. Töövõtja peab teadma, kui suur on palgasumma ja millal on puhkuste ajad. Inimesed peavad teadma, et Soome organisatsioonid kaitsevad ka nende huve,» märkis Allingu.