Sulev Loo lahkub Eesti Raudtee juhi kohalt

Aserbaidžaani naftafirma teenusüksuse Eestisse toonud Sulev Loo töötas enne Eesti Raudtee juhatuse esimehena. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti Raudtee juhatuse Sulev Loo lahkub Eesti Raudtee juhi kohalt, kuna raudtee muutub kokku kuivanud kaubamahtude juures üha enam instrastruktuuriettevõtteks ning tegeleb vähem kommerts- ja müügitööga. 

«Ma asusin Eesti raudteed juhtima lootuses, et Eesti transiidiäris ja raudtee majandustulemustes on võimalik saavutada oluliselt paremaid tulemusi, kuid pean tõdema, et see ei õnnestunud,» ütles Loo Postimehele. «Venemaa transiidi maht üha suureneb, kuid see läheb endiselt Eestist mööda.»

Äsja ametisse asunud valitsus mõistab Loo sõnul neid probleeme, mida oleks vaja lahendada, et Eesti majandusele oluline tööstusharu vähikäigust välja tuua. «Poliitilisel tasemel peab olema piisavalt sirgselgsust, et minna oma partneritega sel teemal läbi rääkima,» lausus Loo.

Asjaolu, et Eesti valitsuse ministrid pole Venemaa kolleegidega majanduskoostöö arendamiseks pikka aega kohtunud, võib transiidiringkondades levinud arvamuse kohaselt olla tagasilöökide põhjuseks.

Eesti Raudtee palkab ametist lahkuva juhatuse esimehe Sulev Loo koha täitmiseks personaliotsingu firma ja valib raudteejuhi avaliku konkursiga.

Eesti Raudtee kohal tumedad pilved

«Eesti Raudtee jätkab oma tegutsemist sisuliselt mitte enam kommertsettevõttena, vaid infrastruktuuri asutusena nagu näiteks Maanteeamet,» rääkis ettevõtte nõukogu esimees Priit Rohumaa. «Me ei suuda enam jätkata ettevõttena, mille ülesanne on riigile dividenditulu teenimine vaid peame astuma  Euroopa Liidus levinud dotatsioonidel põhinevasse mudelisse.»

Ennekõike tuleb Rohumaa sõnul ümber kujundada infrastruktuuri tasude mudel, mille kohaselt praeguseks suureks kasvanud reisijateveo mahu pealt ei laeku piisavalt tasu raudteede remontimiseks.

«Kui praegu maksab Elron oma vedude eest Eesti Raudteele igal aastal kolm miljonit eurot, siis järgmisel aastal peab see summa tõusma üheksa miljoni euroni. Elron peab selle summa saama riigieelarvest reisijateveo dotatsiooni lisana ja maksma Eesti Raudteele edasi.»

Kuid sellele summale lisaks vajab raudteefirma veel täiendavalt riigi poolset otsetoetust summas 14 miljonit eurot aastas, et igapäevaselt teid remontida. «Kui me saame 23 miljonit eurot igal aastal juurde, siis see raha ei võimalda raudtee infrastruktuuri edasi arendada, vaid kulub tänase ohutuse ja kiiruste säilitamiseks,» selgitas Rohumaa. «Kui dotatsiooni summa osutub väiksemaks, siis peame hakkama tänaseid reisirongide kiirusi vähendama.»

Kui veel mõned kuud tagasi paistis Eesti raudtee juhtidele, et on võimalik saavutada ettevõtte eelarve täitmiseks vajalik kuni 22 miljoni tonni suurune kaubavedude maht, siis praeguste tulemuste põhjal jääb tegelik tulemus poole väiksemaks.

Rohumaa sõnul ei hellita ta lootust, et poliitikud annavad raudtee senisel tasemel töös hoidmiseks vaja mineva summa meelsasti, kuid tõdes, et rahandusministeeriumis mõistetakse senise rahastusmudeli muutmise vajadust.

«Eesti Raudtee uuelt juhilt ootame võimekust infratsruktuuri korrashoiuks, ettevõtte kulude vähendamiseks ja riigile ettevõtte rahavajaduste põhjendamiseks,» lisas Rohumaa.

Vare: Eesti Raudtee võiks ühendada sadamaga

Endine Eesti Raudtee nõukogu esimees ja transiidiekspert Raivo Vare ütles, et eraettevõtlusest tulnud edukatel tippjuhtidel nagu Sulev Loo on keeruline avalikus sektoris toimetada. «Seda vee alust ja ümber nurga toimetamist on riigisektori palju rohkem, samas efektiivsust ja operatiivsust märksa vähem,» ütles Vare.

Samas jääb ta Loo panusega raudtee arengusse rahule, kuna Loo kaasajastas Eesti Raudtee kui organisatsiooni ja vaatas kriitilise pilguga üle infrastruktuuri investeeringud. «Lisaks suutis ta hoida suhet kolleegidega Venemaalt, et vähemalt mingilgi määral kaubamahud säiliksid,» rääkis Vare.

Vare sõnul on ülimalt ekslik Loole ette heita, et ta pole suutnud Venemaa suunalisi kaubamahtusid taastada. «Kaubamahtusid hangivad logistikafirmad ja vedajad, kes on terminalidega seotud. Raudtee püüab siin vaid kaasa aidata,“ ütles ta, lisades, et riigifirma on kaubamahtude taastamisel tegelenud oma võimete piiril. 

Seega tuli Loole lihtsalt objektiivne reaalsus vastu. «Eesti raudteemudeli rahastamine on täielikus tupikus,» märkis Vare. Reisijateveo finantseerimine toimub läbi kaubaveo, aga kuna kaubamahud pidevalt langevad, ei ole võimalik enam niimoodi jätkata. Üks variant oleks raudtee infrastruktuuri tasu küsida maksumaksjalt, aga seda peab Vare ebatõenäoliseks.

Seetõttu tasub Vare sõnul kaaluda Eesti Raudtee ühendamist teiste riigile kuuluvate infrastruktuurifirmadega, eelkõige Tallinna Sadamaga. «Kuigi siin võib tekkida juhtimistasandi probleem, annaks see ikkagi täiendava rahastuse raudteele, mida ma kuskilt mujalt tulemas ei näe,» põhjendas Vare.

Transiidiekspert ei soostunud ütlema, kes võiks Eesti Raudtee juhtimise üle võtta, kuid märkis, et on mitmeid inimesi, kes võiksid seda edukalt teha. 

Kes on Sulev Loo?

Sulev Loo töötas enne Eesti Raudtee juhi kohale asumist AS-is Tarcona, mis korraldab SRÜ riikides, Euroopas, Aasias, Ameerikas ja laevadel ümber maailma toornafta ja rafineeritud naftatoodete logistikateenuseid. Ettevõtte omanik on Gunvor Group.

Seal teenis Loo toona Eesti üht kõrgeimat palka, saades ligi 28 000 eurot kuus. Enne Tarconasse siirdumist on Sulev Loo töötanud N-Terminal Grupi, Pakterminali ja Milstrandi juhatajana.