/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
Superkondensaatoreid valmistav Eesti ettevõte Skeleton Technologies on esimene Eesti ettevõte, mis sai Euroopa Investeerimispangalt suurlaenu Euroopa Investeerimiskava ehk nn Junckeri fondi nurgakiviks oleva Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) garantiil.
Galerii: esimene Eesti eraettevõtte sai Junckeri fondist suurlaenu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skeleton sain EIPilt laenu 15 miljonit eurot ning on varem kaasatud 26,7 miljoni eurose kapitaliga oma finantseeringute kogusumma kasvatanud 41,7 miljonit euroni. OÜ Skeleton Technologies Group konsolideeritud käive oli tunamullu 432 000 eurot, kasvades aastaga seitse korda, firma ärikahjum suurenes samas 2,8 korda 2,1 miljoni euroni.
Skeletoni juhi Taavi Madiberki sõnul põhineb finantseering nn faasi kapitali laenul, mis on just sobiv kiire kasvutempoga tehnoloogiaettevõtetele. Laenusumma võimaldab tema sõnul kasvatada märkimisväärselt tootmist nii Eestis kui Saksamaal. Lisaks tekib vajalik käibekapital klientide tellimuste teenindamiseks.
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on tegemist esimese erakapitali investeeringuga EFSI garantiiga, mille EIP on Eestisse teinud. Möödunud aastal sai samal viisil 30-miljonilise laenu Tallinna Lennujaam.
«Ma arvan, et sellel, mida Skeleton täna teeb, on päris suur tulevik. Vaatasin internetist, kui palju Skeleton maksis möödunud aastal makse Eesti riigile – see summa on üle 600 000 euro. Rahandusministrina loodan, et see summa kasvab selle investeeringu tulemusena,» ütles Sester täna laenulepingu allkirjastamisel.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul annab täna sõlmitud leping märku, et Junckeri fond ka tegelikult töötab ja sellest on tõesti ettevõtetele kasu. Lisaks sellest, et Eesti ettevõtted on konkurentsivõimelised ja võimelised looma töökohti üle Euroopa.
Läbirääkimises kestsid 10 kuud
Skeleton Technologies finantsjuhi Indrek Kaldoja sõnul jõudis ettevõte EIBni hetkel, kui planeeris oma järgmisi teadus- ja arendustegevusi ja tootmise laiendamist.
«Alguses oldi veidi kahtlevad - et tuleb üks Eesti ettevõte ei kusagilt. Ent olime järjekindlad ja lõpuks hakkas neile endale ka see projekt nii meeldima, et otsustasid finantseeringu ära teha,» ütles Kaldoja Postimehele. Läbirääkimised EIBga kestsid tema sõnul ligi 10 kuud – «see oli väga pikk ja põhjalik protsess.»
«Meil on teadus- ja arendustegevus, innovaatiline toode – sellele investeerimistootele väga olulised kriteeriumid,» selgitas Kaldoja.
Ta märkis, et kohalike kommertspankadega finantseerimisläbirääkimised nii ladusalt ei ole läinud.
«Me tegutseme piiriüleselt – meil on ettevõte Eestis, Saksamaal ja Soomes, seetõttu kohalike kommertspankadega tekkiski barjäär ette – Eestis finantseeritaks küllaltki varajase faasi ettevõtet küll, aga laiemal turul tegutsejaid mitte. EIP on võimeline vaatame projekte üle Euroopa Liidu ja on meie jaoks ideaalne partner,» lisas ta.
Euroopa Investeerimispank on pikaajalisi laene pakkuv Euroopa Liidu institutsioon, mille omanikud on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. EIP rahastab pikaajalisi läbimõeldud investeeringuid, et toetada Euroopa Liidu poliitika eesmärkide saavutamist. 2016. aastal andis EIP Eesti projektidele laenu 430 miljoni euro väärtuses.
Euroopa Investeerimiskava ehk Junckeri fondi abil loodetakse liikmesriikides võtta kasutusele 168 miljardi euro ulatuses investeeringuid ning toetada 387 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet.