Ülevaade: just niiviisi valivad Soome parimad tööandjad tulevasi töötajaid

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kandidaatide valik
Kandidaatide valik Foto: PantherMedia/Scanpix

Mullu parimateks Soome tööandjateks valitud ettevõtete esindajad räägivad, milliseid küsimusi ja mis eesmärgil küsivad nad oma ettevõtetesse tööle kandideerijatelt ning miks on hea selle pigem rohkem aega kulutada, kui seda ülejala teha. 

Teatavasti võib tööintervjuude käigus sattuda olukorda, kus tuleb vastata ka sellistele küsimustele nagu «Kas sa oled enda hinnangul kõige targem inimene, keda sa tead?» või «Kui sa oleksid loom, siis mis loom sa oleksid? », märgib Helsingin Sanomat. 

Kui aga mõned markantsemad näited kõrvale jätta, on siiski tööandjatel mingi sügavam eesmärk, miks nad just selliseid küsimusi küsivad. Nii uuriski Soome päevaleht sel aastal parimateks tööandjateks valitud ettevõtetelt, milliseid küsimusi nemad oma tööintervjuudel küsivad.

Oma kogemusi jagasid tarkavaraettevõtete ZEF tegevjuht Jaakko Alasaarela ja Vincit personalijuht Johanna Pystynen ning Soome suurima loomapoodide keti Musti ja Mirri personalijuht Sanna Hokkanen. Kõik kolm ettevõtete valiti 2016. aasta parimate ettevõtjate nimistusse, mida koostatakse iga-aastaselt Great Place to Work konkursi raames.

Kõigis kolmes ettevõttes viivad tööintervjuusid läbi mitu inimest, tarkvaraettevõtetes on tavaliselt kaks intervjueerijat, loomapoodide ketis kolm inimest. Lisaks intervjuudele lastakse kandideerijatel läbi teha ka psühholoogilisi teste. 

Tööintervjuu küsimuste osas soovitavad kõigi kolme ettevõtte esindajad esimese asjana olla valmis miks-küsimusteks. Lisaks ütleb loomapoodide keti esindaja, et nende küsimuste eesmärk on aru saada, kas inimene, kes tööle kandideerib, on kuidagi igapäevaselt lemmikloomadega seotud.

Tarkvarafirmas Vincit ehitatakse palju küsimusi üles hüpoteetiliste stsenaariumite ümber. Näiteks palutakse tööle kandideerijal kujutada ette, et ta on sellele töökohale tööle asunud, möödunud on aasta ja kuidas ta siis kirjeldaks olukorda, kus ta on. Või küsitakse ka, et mis sunniks teda aasta möödudes sellelt töökohalt lahkuma.

Sarnaselt on oma tööintervjuud üles ehitanud ka ZEF, kus püütakse vestluste käigus aru saada, mis motiveerib neid inimesi, kes neile tööle kandideerivad. Alasaarela sõnul tahavad nad teada, kas inimene jagab neid väärtusi, mis on ettevõtte tuumaks - armastus, kirg ja julgus. «Enamjaolt koostame me küsimused olukorrast lähtuvalt, kuid enim kasutame me miks-küsimusi,» märgib ZEF tegevjuht.

Kuivõrd loomapoodide keti Musti ja Mirri kauplusi on üle Soome kokku 120, siis see tähendab, et nad viivad pidevalt tööintervjuusid läbi ning püüavad seda seetõttu teha võimalikult efektiivselt ja kasutades selleks juba programmi, mis valib need kandidaadid, kes kutsutakse tööintervjuule, välja psühholoogilise testi alusel.

Kuigi ka tarkvaraettevõtted möönavad, et tööle võtmise protsessid võivad olla ajamahukad, on nad valmis sellele aega panustama, kuna midagi ei saa ühe ettevõtte jaoks pikemas perspektiivis olla hullemat, kui vale inimese tööle võtmine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles