Välisturistid tarbisid 2016. aastal Eestis kaupu ja teenuseid hinnanguliselt rohkem kui 1,3 miljardi euro eest, mida oli 2 protsenti enam kui 2015. aastal, teatas Eesti Pank.
Välisturistid tarbisid mullu Eestis 1,3 miljardi euro eest kaupu ja teenuseid
2016. aastal väisasid välisturistid Eestit 6 miljonil korral, mida oli 4 protsenti enam kui 2015. aastal; Eesti elanikud külastasid erinevaid välisriike 3,5 miljonil korral ehk 2 protsenti vähem kui 2015. aastal.
Ühepäevakülastajate arv kasvas 3 protsenti ja moodustas külastajate üldarvust 47 protsenti. Eestis ööbinud turistide arv suurenes 5 protsenti. Mitmepäevareisil olijate keskmine külastusaeg 4,2 päeva jäi 2015. aastaga võrreldes samaks.
Soomest pärit külastajate arv suurenes pisut ehk 1 protsent ning nende osakaal moodustas ligi 40 protsenti külastuste üldarvust. Teistest Euroopa Liidu riikidest saabunud reisijate külastuste arv suurenes 6 protsenti. Kõige rohkem, ligi viiendiku kasvas Iirimaalt, Hispaaniast ja Belgiast tulnud turistide külastuste arv.
Iga neljas reis Eestisse tehti väljastpoolt Euroopa Liitu. Venemaalt pärit turistid külastasid Eestit 850 000 korda, mida oli 4 protsenti enam kui aasta tagasi ja mis moodustas 14 protsenti kõikidest külastustest. Ameerika Ühendriikidest tehti 30 000 reisi rohkem kui 2015. aastal. Valgevenest pärit turistide arv kahanes samal ajal 15 protsenti ning Türgist pärit reisijate oma kümnendiku võrra.
Eesti elanikud külastasid erinevaid välisriike 3,5 miljonil korral ehk 2 protsenti vähem kui 2015. aastal. Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot, mida oli 6 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Reisidest 80 protsenti tehti Euroopa Liidu riikidesse ning see arv jäi eelmise aasta tasemele. Märgatavalt on harvenenud Eesti elanike reisid Norrasse, Belgiasse ja Prantsusmaale, kuhu reisid on vähenenud vastavalt 15, 13 ja 12 protsenti.
Võrreldes 2015. aastaga on muutunud eestimaalaste päikesereiside eelistused: reisid Türki vähenesed 40 protsenti ja Türgi asemel külastati rohkem Bulgaariat, Horvaatiat ja Kreekat. Reiside arv nendesse riikidesse suurenes vastavalt 17, 18 ja 22 protsenti. Venemaad külastati sama palju kui aasta tagasi ehk 275 000 korda.
Eesti elanike mitmepäevareiside arv ja keskmine kestus 3,7 päeva aastaga ei muutunud. Ühepäevakülastused moodustasid külastuste üldarvust 14 protsenti ning nende arv vähenes 4 protsenti.