Mullu kasvas nii kaupade eksport kui import 3 protsenti

Puit ja puittooted olid eksporditavate kaupade seas eesotsas. Foto: Priit Simson

Eelmise aasta kokkuvõttes kasvas nii Eesti kaupade import kui eksport 3 protsenti, enne 2016. aastat kasvas kaubavahetus viimati 2012. aastal.

Eelmisel aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2016. aastal 1,6 miljardit eurot, mis suurenes 2015. aastaga võrreldes ligi 73 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet.

Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete, sealhulgas mööbli ja kokkupandavate puitehitiste kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Sarnaselt varasematele aastatele viidi Eestist enim välja elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordist oli 2016. aastal 22 protsenti. Järgnesid 10 protsendiga puit ja puittooted, 9 protsendiga põllumajandussaadused ja toidukaubad ning samuti 9 protsendiga mitmesugused tööstustooted.

Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine. Enim kahanes 2016. aastal mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu veeti 18 protsenti Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli 16 protsendiga Soome ja kolmandal kohal Läti 9 protsendiga. Aastaga kasvas kõige enam eksport Mehhikosse, Saksamaale ja Soome. Enim kahanes 2016. aastal eksport Lätti, Rootsi ja USA-sse.

Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus kogu ekspordist moodustas 2016. aastal 72 protsenti. Eesti päritolu kaupade ekspordis on enim suurenenud mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Oluliselt on vähenenud Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti päritolu kaupade peamisteks sihtriikideks on Rootsi, Soome ja Saksamaa. Enim kasvas 2016. aastal Eesti päritolu toodete väljavedu Mehhikosse ja Saksamaale ning kahanes Rootsi ja Venemaale.

Eestisse imporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguimpordist moodustas 18 protsenti. Teisel ja kolmandal kohal olid 11 protsendiga transpordivahendid ning samuti 11 protsendiga põllumajandussaadused ja toidukaubad. Aastaga suurenes enim transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Samas kahanes mineraalsete toodete sissevedu.

Eestisse imporditi 2016. aastal enim kaupu Soomest, mis andis 13 protsenti Eesti koguimpordist, järgnesid 11 protsendiga Saksamaa ja 9 protsendiga Leedu. Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Hollandist, Ungarist ja Prantsusmaalt. Enim vähenes import Soomest ja Venemaalt.

Eestist eksporditi kaupu 179 riiki ja imporditi Eestisse 144 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 97 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk (1 miljard eurot) tekkis kaubavahetuses Rootsiga, järgnesid Norra, Mehhiko ja Soome. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses Saksamaa, Poola ja Leeduga.

Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 74 protsenti ja impordis 82 protsenti. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL riikidega oli 2,4 miljardit eurot, mis on ligi 219 miljoni euro võrra suurem kui 2015. aastal.

Kaubavahetuses EL riikidega suurenes eksport 85 miljoni ja import 303 miljoni euro võrra. Samuti kaubavahetuses EL-i väliste riikidega kasvas eksport 232 miljoni ja import 86 miljoni euro võrra.

2016. aastal võrreldes 2015. aastaga langesid ekspordihinnad ühe protsendi ja impordihinnad 2 protsenti.

2016. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Võrreldes 2015. aasta detsembriga kasvas eksport 10 protsenti ja import 8 protsenti.