/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/11/01/6023389t1h4532.jpg)
Merko Ehituse puhaskasum langes eelmisel aastal 38,8 protsenti 6,1 miljonile eurole, müügitulu kasvas samas 0,4 protsenti 252 miljoni euroni.
Merko Ehituse puhaskasum langes mullu 6,1 miljonile eurole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhatus tegi ettepaneku maksta aktsionäridele tänavu dividendideks välja kokku aga 7,3 miljonit eurot ehk 41 senti ühe aktsia kohta, teatas Merko börsile. Eelmisel aastal tegi kontsern aktsionäridele väljamakse summas 51 senti aktsia kohta. Kui toona oli dividendimäär 90 protsenti, siis nüüd aga 119 protsenti.
«Oli keeruline aasta, mil vaatamata aktiivsele elamuehitusele Baltimaade pealinnades ei toimunud kasvu ehitusturul tervikuna ning mitmendat aastat on madalseisus ka riiklikud investeeringud infrastruktuuri objektidesse. Meie infrastruktuuri ehitusvaldkonna tegevusmaht jäi 2016. aastal selgelt alla ootuste,» ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink pressiteate vahendusel.
Ta märkis, et sellises turusituatsioonis pakutakse kulude katmise nimel hangetel väga madalaid hindu ja ehitusturul tervikuna insenerrajatiste ehitusvõimekus ei arene. Tänu kasvule elamuarenduse ja eratellijatele hoonete ehituse valdkonnas suutis firma Trinki sõnul hoida müügitulu mullusel tasemel, samas ei saa tema sõnul rahule jääda ehitusvaldkonna kasumlikkusega.
Aasta kokkuvõttes langes Merko Ehituse puhaskasumi marginaal 2,4 protsendile, kusjuures aasta varem oli see 4 protsenti. Neljanda kvartali puhaskasum oli 1,4 miljonit eurot, langedes aastavõrdluses 68,3 protsenti, teatas kontsern börsile.
Detsembri lõpu seisuga kasvas kontserni teostamata tööde jääk 2015. aasta lõpu 246,9 miljonilt eurolt 269,6 miljoni euroni. Aasta vältel sõlmisid Merko Ehituse ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 202,4 miljonit eurot, 2015. aasta vältel sõlmis kontsern lepinguid 247 miljoni eest. Neljandas kvartalis sõlmis kontsern uusi lepinguid 61,9 miljoni eest, 2015. aasta neljandas kvartalis aga 94,8 miljoni mahus.
Tulemusi kommenteerides märkis Trink, et hoonete ehitushangetel on jätkuvalt väga tugev hinnakonkurents, mis viib marginaalid äärmiselt õhukeseks ning nii peatöövõtjad kui tellijad võtavad suuri riske.
«Järjest olulisem on efektiivsus ja lepinguliste riskide maandamine. 2016. aasta tulemusi mõjutas ka asjaolu, et mitme suure objekti ehitustööde käivitumine viibis ning saime nendega aktiivselt jätkata alles aasta lõpus,» rääkis ta.
Juhi sõnul soovib Merko Eestis hoida juhtivat positsiooni nii peatöövõtu turul kui korteriarenduses ja näeb kasumi parandamise võimalusi sisemises efektiivsuses.
«Samuti jätkame strateegiat kasvada väljaspool Eestit – kui täna on väljaspool Eestit ligikaudu üks kolmandik me ärist, siis liigume selles suunas, et tulevikus oleks selle osakaal pool meie ärist,» ütles Trink.
Kuigi 2016. aastal Lätis ja Leedus teenitud ehitusvaldkonna müügitulu on mullusega võrreldes mõnevõrra langenud ja seda tulenevalt üksikute suurte objektide valmimisest 2015. aasta lõpus, on firma tema sõnul seal järk-järgult oma võimekust ja positsiooni peatöövõtu turul tugevdanud.
«Lätis oleme konkurentsis enamikel nii era- kui riigisektori hangetel, Leedus on meil suurim turuosa rahvusvaheliste tellijate seas ja plaanime tulevikus aktiivsemalt osaleda ka riigihangetel. Norras on pikaajaline eesmärk ehitada üles võimekus suuremate objektide ehituseks ja võita tellijate usaldus kohaliku ettevõttena tegutsedes,» ütles Trink.