2015. aastal iga kolmas pensionär töötas ja iga viies töötaja oli pensionär.
Iga viies töötaja on pensionär
1. jaanuaril 2016 elas Eestis 1 315 944 inimest. 2015. aasta jooksul töötas neist 678 085 – 51,5 protsenti kogu elanikkonnast. Pensioni saajaid oli 411 809 ehk 31,3 protsenti kogu elanikkonnast, vahendab Statistikablogi.
Mainitud kahe (pensionäride ja töötajate) arvu võrdlusega on palju tegeletud – nt kui palju peab töötajaid olema, et pensionäre ülal pidada (sotsiaalmaksu kaudu liigub pensionikassasse palgast 20 protsenti). Ülaltoodud arvud annavad suhteks 1,64 töötajat ühe pensionäri kohta, jätkusuutlik variant oleks kaks töötajat ühe pensionäri kohta.
2015. aastal oli Eestis 130 869 töötavat pensionäri. Loo alguses toodud töötajate ja pensionäride arvudes on need isikud kaks korda arvestatud. Kõigist pensionäridest töötas samal aastal 31,8 protsenti ja kõigist töötajatest sai samal aastal pensione 19,3 protsenti ehk iga kolmas pensionär töötas ja iga viies töötaja oli pensionär.
Võib üldistada, et need isikud on topeltrollis ehk nii andjad kui ka saajad. Detailne vaade hõlmab paljusid nüansse – osade töövõimetuspensionäride palgalt ei pea tööandja maksma sotsiaalmaksu ja leidub neid pensionäre, kelle palgalt pensionikassasse minev raha ületab (mitu korda) pensioni, mida ta saab. Andja/saaja vaatesse tuleks lisada tulumaksu arvestus (mis tulevikus läheb väga keeruliseks) ja netotulu mõiste.
Pensionäre on kõigis vanuserühmades, juba 40–44 aastastest hõlmavad pensionärid vähemalt kümnendiku vanuserühmast. Ligi kaks viiendikku pensionäridest on alla 65 aasta vanad.
Töötavaid pensionäre oli mittetöötavatest rohkem alates 20–24-aastaste vanuserühmast kuni 55–59-aastasteni (vanuserühmas 60–64 oli töötavate ja mittetöötavate pensionäride arv peaaegu võrdne – 29 908 ja 30 047). Kõigist vähemalt 65-aastastest pensionäridest töötas 45 757 (18,3 protsenti kogu vanuserühmast).