Kortermaja ümbrus on samuti kodu

Kui kortermaja ümbrus on oskuslikult ja majaelanikega üheskoos hubaseks kujundatud, võib majahoovis pidada suveõhtuti kas või piknikku. Pildil on Mari Jäätma kujundatud piknikulaud. Foto: Liis Treimann

Milline näeb tärkavas kevades välja meie ümbruskond? Mida saame muuta? Fassaadi- ja renoveerimistööde kõrval jääb vahetevahel teisejärguliseks just see, mis võtab meid vastu majast väljudes – meie väliseluruum.

Korteriühistud püüavad anda parima – panevad majadele uue fassaadi, et aastaid tagasi ehitatud hooned ikka püsiksid ja nägusad oleksid. Selle juures jäetakse väliseluruum, mis nagu ei kuulukski kellelegi, tihti tähelepanuta.

Hea, kui trepikoja uksest sisse pääsed, sest autod on ummistanud majaümbrused – kallis auto peab ju aknale võimalikult lähedal seisma.

Kortermajades elab ka palju koeraomanikke, kes sammuvad ühes koeraga maja ette murule. Olen näinud vaid üksikuid peremehi, kes oma lemmiklooma järgi agaralt koristada taipavad.

Ja lapsed? Kas meil on piisavalt lastele konstrueeritud mänguväljakuid? Kas lapsed mängivad koerte jalutusplatsil?  Ja kuhu seavad end õues puhkehetkeks istuma majades elavad eakamad inimesed? Õnneks leidub Eestimaal ka ilusaid kortermaju koos kauni ja läbimõeldud ümbrusega.

Majaümbrus vajab hoolt

Olemasolevates, eakamates kortermajades sõltub palju korteriühistutest. Mil viisil ja määral saavad hoolitseda oma koduümbruse eest kohalikud elanikud? 

Tallinna linnavalitsus on juba alates 2005. aastast viinud läbi programmi «Hoovid korda», mille raames toetab linn ühistuid rahaliselt oma koduümbruse korrastamisel kuni 70% ulatuses tehtavatest töödest.

Toetuse eesmärgiks on suurendada korteriühistute omaalgatust ja koostöötahet, tugevdada sotsiaalseid suhteid korterelamutes ning parandada hoovide välisilmet. Üldeesmärgiks on suurendada elukeskkonna atraktiivsust ja elanike elukvaliteeti. Inimeste teadlikkus sellisest võimalusest on kasvanud ja initsiatiiv on ühistute käes.

Esmajärjekorras pööratakse praegu tähelepanu igasugustele funktsionaalsetele küsimustele, korrastatakse parkimisalasid, täiustatakse prügimajandust. Prügimajade suletud süsteem hoiab eemale võõrad, selle tulemusena võib väheneda ka prügiautode liiklustihedus.

Sotsiaalsuse kasv

Funktsionaalsuse kõrval peab tähelepanu pöörama siiski ka puhke- ja rohealade väljaarendamisele. Mõne põõsa või lillekese istutamine oma akna alla on lubatud tegevus, kuid kas see parandab kogu ümbruse kvaliteeti tervikuna?

Korterelamu välisruumi kujundamisel tuleks lähtuda ühtsest kontseptsioonist – abiks on siinkohal maastikuarhitekt. Oluline on see, et elanikud saaksid võimalikult palju rohelist elamispinda ehk aktiivselt kasutatavat ala nautida ka väliseluruumis.

Okas- ja lehtpuuhekkidega, kuid samuti tõstetud istutuskastide ja võreseinte abil on võimalik luua mitmeid suuremaid ja väiksemaid ruume, kus leiavad tegevust nii väikelapsed, suuremad pereliikmed, aga ka täiskasvanud või eakad.

Väliskeskkond peaks tekitama huvi seal viibimise vastu. Üheks oluliseks lüliks on sotsiaalsus, võimalus kohtuda ja koos mängida.

Suurte puude kasutamine parandab majade vahel mikrokliimat ja vähendab tuuletõmmet. Kasutada võib arukaske, harilikku vahtrapuud, suurelehist pärna, rumeenia mändi, kitsamates kohtades serbia kuuske, samuti lehtpuude püramiidvorme.

Oluline on läbi mõelda ka erinevad käiguteed. Tavaliselt saavad elanikele oluliseks teed, mille kaudu saab lõigata, et lühendada ajakulu poodi või bussipeatusesse.

Näiteks eksisteerib mänguväljak tihti inimese kujutluses eraldatud kohana. Lapse mäng võib toimuda aga tuhandes erinevas kohas. Seetõttu võivad äsja istutatud puud saada laste aktiivse mängu ohvriks. Puude istutamisel majade juurde tuleb arvestada, et nad kasvavad 2,5-3 meetrit kõrgeks.

Haljastuslahendus peab olema vähest hooldust nõudev – pigem õitsvad põõsamassiivid kui suvelillede peenrad jne. Põõsaistutusalad tuleks katta peenrakanga ja 6 cm paksuse koorepuruga, mis takistavad umbrohu levikut.

Häid näiteid on

Leidsin Keilast ühe toreda 3-korruselise korterelamu, mille kena fassaadi kõrval jäi silma põõsasmaranate ja enelatega ühtselt kujundatud majaesine. 2006. aastal sai see maja fassaadikauniduse eest kortermaja kategoorias «Kauni kodu» tiitli.

Ka kogu majaümbruse kujundus on lahendatud eskiisprojektiga, mida finantseeris ühistu. Maja taha on plaanis rajada veel puitterrass, pesukuivatusplats, istutusalad koos roosipeenra, mägimändide ja sirelitega. Ala piiratakse hekiga. Projekt kooskõlastati linnavalitsuses arhitektiga.

Rajamistööd väljas on teinud majaelanikud ise – nii jätkatakse ka edaspidi. Olulist rolli on mänginud ühistu tubli esinaine, kes on leidnud aega ja energiat, et motiveerida elanikke ja meelitada nad õue tööle. Kortermajas on ju palju elanikke – milline tööjõud!

Nii annab igaüks panuse oma ümbruse kujundamisse, millest tunneb head meelt ka tükimaad hiljem, samuti tõuseb nii kinnisvara väärtus.

Eluruum jätkub õues

Tiskre-Hansu korterelamupiirkonnas küsitletud inimestele meeldib omavahel suhelda, aga majade ümbruse kujundus ei soodusta seda. Hea mõttena tundus idee luua koht tänavakorvpalli mängimiseks.

Majade esimese korruse terrassidel puudub privaatsus, kuna terrassid avanevad parkla poole ning hommikukohvi nautija on liikuvate inimeste ja akendest tulevate pilkude vaateväljas.

Korterelamu ümbruse kujundamine on väljakutse, sest arvestada tuleb elanike vajadusega nii privaatsuse kui ka sotsiaalsuse järele.

Miks kolivad aga osa inimestest elama äärelinna kortermajja? Millist lisakvaliteeti võib see linnas elamise asemel pakkuda? Eramu tüüpi elamistes jätkub eluruum ka õues, pakkudes vahetut seost aia ja siseruumi vahel, nagu on saavutatud Laagris Veskitammi tänavale rajatud värvilises korterelamus.

Eluruum koosneb nii majast kui ka selle ümber jäävast välisruumist – neid tuleb käsitleda tervikuna. Ühistute püüdlusi tuleb seejuures märgata, tunnustada ja julgustada. Vaadakem aknast välja – ka kortermaja ümbrus on teie kodu.