Ettevõtjad kaebavad «Radaris»: investeerimisfirma jättis maksmata sajad tuhanded eurod

Paljud ettevõtjad väidavad, et on rahast ilma jäänud. Foto: PantherMedia / Scanpix

Redgate Capital – pealtnäha viisakas hea renomeega investeerimisfirma, mille üks juhtivpartnereid on kunagine SEB Eesti juht Mart Altvee. Kuid miks on nii, et mitmed ettevõtjad kaebavad selle firma käest saamata jäänud sadade tuhandete eurode pärast ega pea firma juhtivpartnereid kuigi usaldusväärseks?

Enno Kuldkepp on 68-aastane ettevõtja. Üle 20 aasta tootis talle ja partneritele kuuluv ettevõte Elvas puitmaju. Ühel hetkel otsustas ta partneritega firma maha müüa. Ostjaks oli investeerimisfirma Redgate Capital, kelle kohta pole Kuldkepil tagantjärele midagi head meenutada. «Suurekaliibrilised sulid on need,» ütleb ta.

Päritolult rootslane Lennart Cederqvist on 73-aastane ettevõtja. Koos elukaaslase Tiiu Kreimiga tegelesid nad Tartu metallivabrikus metsatehnika tootmisega juba alates 90. aastate esimesest poolest. Ka nemad otsustasid ühel hetkel firma müüa. Ostjaks oli seesama Redgate Capital, aga Cederqvistil ja Kreimil pole selle investeerimisfirma kohta midagi head öelda. «Täielikud sulid. Absoluutselt,» ütleb Kreim.

Maria Mägi-Rohtmets on vandeadvokaat, selles loos Redgate Capitali esindaja. Tema näeb siin katset teha ajakirjanduse kaudu omakohut. «Mina arvan, et see ei ole päris aumehelik käitumine,» ütleb Mägi-Rohtmets.

Eakad ettevõtjad tahavad pensionile

Tallinna südalinna kontorist oma tegevust juhtiva Redgate Capitali üheks ärisuunaks on nn otseinvesteeringud. Lihtsamini öeldes otsivad nad ettevõtteid, mida üles osta, paremini tööle panna ja siis kasumiga maha müüa. See lugu näitab, et alati see ei õnnestu ja võib tekitada tagantjärele palju paksu verd.

Tartumaal Elvas asus Enno Kuldkepile ja tema partneritele kuulunud puitmajatootja RPM Grupp. Firma endistes kontoriruumides valitseb praegu tühjus. Redgate'i poolt üles ostetud firma pankrotistus ametlikult eelmise aasta mais. Praegu nõustab Kuldkepp siin tootmishooned pankrotipesast välja ostnud kohalikke ettevõtjaid, kuid veel mõned aastad tagasi juhtis ta kogu tegevust siin ise. «Tippaegadel oli käivet kontserni peal pea 100 miljonit krooni,» ütleb ta.

Ettevõttes töötas 120 inimest ja suurem osa siin toodetud puitmajadest rändas Eestist välja, Euroopa kõrval ka Ameerikasse ja Aasiasse. «Isegi üks maja läks Kambodžasse,» meenutab Kuldkepp.

Viimane majanduskriis mõjus firmale siiski halvasti ja viimased aastad olid toonud kahjumit. Samuti olid Kuldkepp ja tema kaasaktsionärid juba eakad ning tegelikult otsisidki võimalusi firma müügiks. «Mina olin kõige noorem nendest – teised olid veel vanemad, üle 70. Et kui me firma ära müüme, siis oleks nagu lahedam pensionipõlves elada,» räägib Kuldkepp.

Redgate jättis hea mulje

Juhtus nii, et nende poole pöörduski 2012. aastal Redgate Capital, kes soovis firma ära osta. Redgate Capital ja selle juhid, eesotsas Mart Altvee, Aare Tammemäe ning tänaseks Redgate'ist lahkunud Veikko Maripuuga, on Eesti finantsringkondades hästi tuntud nimed ning võtavad tihti ka ajakirjanduses finantsteemadel sõna. «Renomee oli küllalt kõrge ja tuntud inimesed vabariigi peal – usaldasin neid,» nendib Kuldkepp.

Et Redgate'i inimesed jätsid usaldusväärse mulje, räägivad ka Cederqvist ja Kreim, kellega kohtume nende maakodus Tartu lähedal. «Issand, missugune firma! Appi, kui toredad. Kõik on nii targad ja sellised auväärsed inimesed ja Lätis ja Leedus ja kus nad kõik laiali on,» väljendab Kreim muljet, mis talle tekib, kui ta Redgate’i kodulehte vaatab.

Cederqvisti ja Kreimi osaühing Westenpark tootis Tartus metsatehnikat. Käive oli korralik. «500-600 tuhande vahel iga kuu,» ütleb Cederqvist.

See ei tähenda, et firma majandusseis oleks pilvitu olnud – viimased aruanded näitavad ka seal kahjumit.

Aga läks nii, et samal 2012. aastal pöördus Redgate Capital ka Cederqvisti poole. «Nad helistasid mulle Redgate’ist ja ütlesid, et tahavad minuga kohtuda ja tahavad osta osa minu ettevõttest,» meenutab Cederqvist. Ta ütleb, et esialgu ta müüa ei plaaninud, kuid Redgate käis peale ja nii see otsus sündis. «Siis ma ütlesin, et te võite kogu ettevõtte tervikuna ära osta, kui tahate,» ütleb ta.

Üks põhjus müügi arutamiseks oli Cederqvisti jaoks tema juba väärikas iga, tal on turjal üle 70 aasta.

Põhjalik müügieelne kontroll

Nii alustasidki Cederqvist Tartus ja Kuldkepp Elvas Redgate'iga müügi üle läbirääkimisi. Mehed räägivad, et see oli pikk protsess, sest Redgate alustas enne ostmist firmades põhjalikku kontrolli.

«Me esitasime neile pidevalt aruandeid raamatupidamise ja meie majandustegevuse kohta. Tegime põhjaliku inventuuri materjalide osas. Lugesime kõik materjalid üle. Kõik seadmed vaatasime üle. Isegi vanaraua lao näitasin ette, kus meil vanaraud on,» räägib Kuldkepp.

Sama räägib ka Cederqvist. «Me rääkisime klientidest, raamatupidamisest, kõigest. Me istusime ja vaatasime kõiki numbreid, kõiki arveid. Kõik oli selge,» ütleb ta. 

Kahest firmast esimesena jõudis 2013. aasta märtsis tehinguni Kuldkepp oma partneritega Elvas. Nad pidid firma eest kokku saama miljon eurot. Leping oli paks nagu raamat. «See oli pikk ja põhjalik leping, koos lisadega ca 100 lehekülge,» ütleb Kuldkepp.

Cederqvistiga suheldi kauem, kuni lõpuks jõuti müügilepinguni 2014. aasta mais. Ka tema tunnistab, et leping oli väga mahukas. Cederqvist pidi lepingu järgi saama 850 000 eurot.

Müüjale ebasoodsad tingimused

Kuid mõlemal mehel läksid pärast müügilepingu sõlmimist ostja ehk Redgate'iga suusad täielikult risti. Kuldkepi sõnul oli asi lepingus. Ta räägib, et lepingut vaatas enne müüki ka nende poolt mitu juristi ja kõik tundus olevat kena, aga tagantjärele tarkusena ainult pealtnäha. «Juriidiliselt oli kõik korrektne, aga pahatahtlikkus oli pandud lepingu paljudesse punktidesse sisse,» ütleb Kuldkepp.

Kuldkepi sõnul hakkas see nn pahatahtlikkus väljenduma kohe pärast lepingule allkirjade andmist. Esimese osamakse ehk 300 000 eurot sai ta koos partneritega kätte ja teise osamaksena pidid nad mõne aja pärast saama 400 000 eurot. Ent seda nad enam ei saanud. Selle asemel algas näiteks vaidlus selle üle, kuidas arvutada firmas puhaskäibekapitali. Selle raamatupidamusliku vaidluse detailidesse me ei lasku, kuid oluline on, et lepingus oli punkt, mis lubas arvutust teha täpselt nii, nagu Redgate'ile kasulik ja nii saidki nad sellele viidates teist osamakset 56 000 euro võrra kohe vähendada.

Sellele lisaks hakkas Redgate välja tooma mitmeid puudusi, mille eest müüjad peaks maksma. Küll avastati, et katel lekib, küll lasi majal katus kuskilt läbi. Iga puudusega kaasnes osamakse vähendamine ja lisandus trahv. «Iga asja eest 20 000 ja nad suutsid maha võtta siis trahvidena 123 000 ja nende summadena, mis nad arvasid, et neil on õigus kinni pidada, oli vist 190 000,» ütleb Kuldkepp.

See oli Kuldkepile suureks üllatuseks, sest kõiki küsimusi enne lepingu sõlmimist ju pikalt arutati. «Mina olin täiesti kindel, et nad on üle vaadanud. Mul ei ole midagi varjata, ma olen kõik ette näidanud. Ma olen kogu aeg ausalt asju ajanud,» ütleb Kuldkepp. 

Nõudis raha kohtu abil

Tulemus oli see, et teise osamaksena üles jäänud 400 000 euro asemel maksis Redgate alla 100 000 euro. Sinna oleks pidanud lisanduma veel kolmas osamakse, mis pidi sõltuma firma kasumist, kuid kuna firmal kasumit ei tulnud, pidid nad ka selle unustama. Kuldkepp oma partneritega polnud sellega rahul ja soovis oma raha kätte saada kohtu kaudu. Nii vaieldi raha üle veel aasta jagu.

«Ja selle aastaga muidugi kulus juristidele ka suur summa raha,» lisab Kuldkepp.

Asi lõppes mais 2014 siiski kohtuvälise kompromissiga ja Redgate maksis Kuldkepile koos kompanjonidega veel 157 500 eurot. Kuldkepp oli samal ajal advokaatidele kulutanud juba üle 40 000 euro.

Müüdud firma ise aga pikalt enam välja ei vedanud ja nüüd juba Redgate’i käe all lõpetas mullu mais pankrotiga. «Palju inimesi siin Elvast ja Elva ümbrusest jäid tööta,» kahetseb Kuldkepp.

Sellega oli Kuldkepi jaoks vaidlusel Redgate-ga joon all, kuid juhtunust on siiamaani halb maitse suus. «Minu hingele oli kõige raskem see, et sind tehti lolliks,» ütleb ta.

«Lubati 1,7 miljonit»

Cederqvisti kaklus samade investoritega kestab aga siiani ja ka tema tunneb end tagantjärgi rumalana. Cederqvist väidab, et enda teada lõi ta käed firma müügiks 1,7 miljoni euro peale ja kirjutas ka lepingule alla just nii arvates. Lepingus on aga kirjas 850 000. «Ta usaldas lihtsalt,» räägib elukaaslane ja partner Kreim.

Siiski sai Cederqvist lepingus olnud summast esimese osamaksu ehk 500 000 eurot kohe Redgate’ilt kätte. Kui Redgate aga firmas juhtohjad enda kätte võttis, tehti firma raamatupidamises uus põhjalik kontroll. Selle tulemus oli hämmastav - avastati ligi 900 000 euro suurune puudujääk raamatupidamises ja muid rikkumisi. Ehk kokkuvõttes arvestas Redgate oma nõudeks Cederqvisti vastu ligi poolteist miljonit eurot. 

«See on lihtsalt hullumeelne! Nad valetasid,» ütleb Cederqvist.

«Nad teadsid väga hästi, mida nad ostavad. Kui nad nägid, et see raamatupidamine on nii mäda, nagu nad pärast väitsid – miks nad ta siis ostsid?» küsib Kreim ja viitab sellele, et Redgate uuris firmat enne ostu tükk aega.

Muu hulgas heideti Kreimile ja Cederqvistile ette näiteks seda, et nad on firmast kümnete tuhandete eurode kaupa raha välja viinud enda kontodele nii öelda laenuna. Kreim ütleb, et see väide ei ole korrektne.

«Me oleme mõlemad rohkem andnud sellele firmale, kui firmast võtnud. Ma mäletan, et ma oma pangalaenu-raha, mis ma võtsin maal talli katuse tegemiseks... Pangalaenu-rahast andsin, et saaks töölistele palgad välja maksta,» ütleb Kreim.

Kaotasid kohtus

Redgate esitas Cederqvisti vastu lõpuks nõudena väiksema summa ehk 299 000 eurot ja seda hakkas lahendama Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus, nagu lepingus kirjas. Leidis kinnitust, et Cederqvisti firma raamatupidamine oli tõesti kaootiline ja vaidlus polnud pikk – kohus mõistis Cederqvistilt summa välja koos viivisega ehk kokku 332 000 eurot. Edasikaebamisele see otsus ei kuulu. «Ongi, juriidiliselt on kõik õige. Seda leidis arbitraažikohus ka. Te olete alla kirjutanud,» ütleb Kreim.

Kusjuures firma endaga Redgate’il hästi ei läinud - mullu oktoobris läks ka see pankrotti.

Ehk kokkuvõttes jäi Kuldkepil ja tema partneritel Elvast saamata pool kokkulepitud summast ehk 500 000 eurot. Lisaks kulus Redgate’iga vaidlemisel kümneid tuhandeid eurosid advokaatidele.

Cederqvist pidi lepingu järgi saama 850 000 eurot ja talle kantigi esialgu sellest summast pool miljonit, kuid pärast pikka vaidlemist peab ta 332 000 eurot sellest tagasi maksma.     

Seejuures mõlemad firmad on Redgate Capital tänaseks pankrotti tüürinud. 

Redgate’i seisukohta vahendab advokaat

Seni siin esitatu on siiski vaid ühe poole kirjeldus, kuid sellistes konfliktides on ka teisel poolel oma tõde. Selle teise tõeni jõudmine osutub aga märkimisväärselt keerukaks. Pärast nädala pikkust läbirääkimist jõuame siiski ka samade firmade ostmist kureerinud Redgate'i partneri Mart Altvee jutule. Et asi on tõsine, näitab juba see, et kohtumispaigaks valitakse Redgate Capitali õigusnõustaja Maria Mägi advokaadibüroo kontor.

Kohtume advokaadibüroos ka Altvee endaga, kuid tema midagi kaamera ees ütlema ei soostu. Põhjusena toob ta välja, et on seotud konfidentsiaalsuskohustusega ehk peab kõike nende firmadega seotud asju salajas hoidma. Seetõttu peab ta õigeks, et tema asemel annab kommentaare Redgate'i esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Mägi-Rohtmets annab meile mõista, et vastaspoolte versioonid toimunust on jama.

«Äriühingute omandamise lepinguteni ei jõuta üleöö. Need ikkagi käivad päris tõsiste läbirääkimiste kaudu ja ütelda siin, et meie ei saanud mitte midagi aru, mis paberile pandi, on tegelikult ju veidi ebausutav,» ütleb ta.

Samuti kinnitab Mägi-Rohtmets, et tõsiseltvõetav pole väide, justkui oleks Redgate enne ostutehinguid saanud firmadest ette kogu pildi - seda saab tema sõnul alles pärast tehingut. Ta lisab, et kui keegi ütleb, et Redgate on jätnud talle raha maksmata, peaks seda nõudma kohtu, mitte ajakirjanduse kaudu. «Minu kliendi vastu ei ole esitatud ühtegi hagi, nii et ma pean siiski ütlema, et see on pelgalt mingisugune jutt,» ütleb ta.

Kuldkepile kuulunud puitmajatootja osas toob ta välja, et kuna sõlmitud on kompromissleping ja osapooled on kokku leppinud, ei tohiks siin tagantjärele probleeme enam olla.

Advokaat süüdistab vastaspoolt

Cederqvisti metsatehnika firma osas viitab ta aga samale vahekohtu otsusele, kus õigus jäi Redgate’ile ja vihjab meile, et tegelikult käitus hoopis Cederqvist oma firmat müües pahatahtlikult. Näiteks asus ta kohe pärast firma müümist sellega konkureerima teise firma alt ja selle osas vaieldakse kohtus hetkel kui kõlvatu konkurentsi üle.

Cederqvist ja Kreim metsatehnika tootmisega jätkamist ei eita ja teise osapoole pretensioone kinnitavad. «Nad ütlesid, et meie kasutame nende jooniseid ja teeme samasuguseid asju, nagu enne tehti. Ja et meil ei ole selleks õigust. Mulle tegi see muidugi õudsalt nalja – sellisel juhul peaks nad kogu maailma metsatehnika tootjad kohtusse kaebama,» ütleb Kreim.

«Ei, see on palju tõsisem olukord,» kinnitab omakorda aga Mägi-Rohtmets. Seejuures kahetseb vandeadvokaat, et peab kommentaarides jääma kidakeelseks ning ei saa kõiki fakte meiega jagada, kuna need on tema sõnul konfidentsiaalsed asjad.

Hoiatuseks teistele

Et Redgate’i poolt ostetud firmad pankrotiga lõpetasid, peab Mägi-Rohtmetsa sõnul otsima eelmiste omanike tegematajätmistest. Ta lisab, et tema hinnangul proovivad vastased nüüd olukorda kasutades lihtsalt ajakirjanduse vahendusel kätte maksta. «See on pahatahtlik etteaste. Selle eesmärgiks on kahjustada Redgate’i mainet,» ütleb ta.

Teisi osapooli kuulates jääb kõlama aga pigem pettumus, et asjad on sedavõrd viltu vedanud ja et varem toimekatest firmadest midagi järele pole jäänud. «Mul on valus, kuidas inimestega käituti. Kuidas hävitatakse Lennarti elutöö,» ütleb Kreim. Ära on kurnanud ka kulukad õigusvaidlused. «Sest praktiliselt on meid ka see kohtuskäimine täiesti tühjaks pumbanud. Ei ole raha enam. Me oleme vaesed. Minu maja on ka müügis,» lisab Kreim.

Ka Kuldkepp lisab, et juhtunust rääkimine pole kättemaks, vaid pigem hoiatus. «Meie saime küll pügada, aga see peaks olema kuidagi märguanne teistele firmadele, kes soovivad müüa. Kui on nende meestega tegemist, siis peaks väga ettevaatlik olema,» ütleb ta.

ASi Redgate Capital kommunikatsioonispetsialist pöördus õhtul Postimehe poole ja ütles, et «Radar» tõi vaatajateni eksitavat informatsiooni. AS Redgate Capital kinnitab, et Redgate ja tema tütarettevõtted on täitnud kõik lepingutest tulenevad kohustused oma investeeringute ja ettevõtetes osaluste omandamisega seoses.

Pöördumine täismahus:

Redgate’ile «Radari» toimetaja Hannes Sarve esitatud info alusel pöördusid «Radari» toimetuse poole Lennart Cederqvist ja Enno Kuldkepp, kes väidetavalt seoses Westenpark OÜ ja RPM Grupp AS omandamistehingutega pole rahul tehingu protsessi ja tulemusega ning leiavad, et nende suhtes ei ole käitutud korrektselt.

Kahjuks ei antud Redgate’ile võimalust eelnevalt saates esinejate etteheidetega tutvuda. Meieni ajakirjaniku vahendusel jõudnud üldsõnaliste väidete kohta saame öelda, et need on subjektiivsed, emotsionaalsed ja alusetud. «Esitasime ajakirjanikule ka oma kommentaari ja samuti selle, et kuna oleme seotud konfidentsiaalsuse hoidmise kohustusega, ei saa Redgate Capital rohkem ühegi vaidluse sisu, tehtud kokkuleppeid ning kohtuotsuseid detailsemalt avaldada ja avalikus ruumis kommenteerida.

Mõlema ettevõtte osas on osapooled varasemalt kinnitanud, et loobuvad võimalikest lepingulistest ning lepinguvälistest nõuetest, mis tahes kaebustest, pretensioonidest ja õiguskaitsevahendite kasutamisest, mis on otseselt või kaudselt seotud lepinguga. Westenparki puhul oli Redgate sunnitud pöörduma ka kohtu poole, et tagada oma õiguste kaitse. Kohtu otsusega mullu septembris tunnustati Redgate’i nõudeid OÜ Westenpark vastu kogu ulatuses, mis näitab nõude äärmist selgust ja põhjendatust. Kohtuotsus on jõustunud.

Kinnitame veel kord ASi Redgate Capital poolt, et Redgate ja tema tütarettevõtted on täitnud kõik lepingutest tulenevad kohustused seoses oma investeeringutega ja ettevõtetes osaluste omandamisega.