Viha, rõõm, kirg ja eitus - kas ametnikud üritasid vaba turgu kinni keerata?

Paberarved Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud nädalal jõudis vahefinišisse mitu kuud käärinud vägikaikavedu ettevõtjate, ametnike, poliitikute ja esindusorganisatsioonide vahel – kohati lendasid e-arvete teemalised vänged süüdistused innovatsiooni pidurdamises ja kartellikokkulepete soosimises lausa valitsuse ja riigikoguni välja.

«Riigikogu on uue valitsuse all hakanud ulatuslikult pidurdama innovatsiooni,» kõlasid näiteks äsja Eesti IT-juhi kohalt lahkunud Taavi Kotka sõnad Facebookis veel mõne nädala eest.

Mis andis selliseks karmivõitu seisukohaks aluse, oli iseenesest igati üllas ja innovaatiline soov viia Eesti riik ja ettevõtlus täies ulatuses ja kohustulikult üle e-arvete süsteemile – visata paberarved igaveseks prügikasti ja hoida iga-aastaselt kokku miljoneid eurosid paberi ja nende edastamise pealt.

Kõik oli aga kena hetkeni, mil asi jõudis IT ja seadusloomeni – täpsemalt selleni, kes ja mis tingimustel saavad ja tohivad neid e-arveid vahendama asuda ning mis see kõik ettevõtjaile maksma läheb.

E-arved luuakse nimelt ettevõtete majandustarkvarades, need viiakse masinloetavale kujule ja peavad spetsiifilisi kanaleid pidi jõudma adressaadi süsteemi, mis seal vajalikud andmed taas välja loeb.

Protsessile seadusliku käigu andmiseks tuli kapitaalselt muuta raamatupidamise seadust ning möödunud aasta teisel poolel jõudis vastav eelnõu rahandusministeeriumist riigikokku.

Ja riigikogu ei osutunud sel korral kummitempliks ... vaatamata asjaolule, et nii rahandusministri kui riigikogu majanduskomisjoni esimees kuuluvad samasse erakonda – IRLi. «Ei saa eeldada, et riigikogu võtab vastu iga eelnõu, mis siia jõuab. Kõik soovivad e-arvetele üleminekut, kuid praegu on küsimus operaatorite turu avatuses ja hinnas,» ütles Aivar Kokk majanduskomisjoni istungil, kus eelnõu arutati.

«Selle eelnõuga oli kaks peamist probleemi. Esiteks oleks ettevõtjatel tekkinud kohustus maksta oma arvete eest, mida ta esitab avalikule sektorile. See ei tundunud ühelegi komisjoni liikmele loogiline: kui me täna saadame igaüks oma arve e-mailiga ja midagi selle eest ei maksa, siis nüüd tulnuks justkui innovatsiooni tulemusel maksma hakata,» ütles Postimehele majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Teiseks oli tema sõnul tekkinud küsimus, kuidas oleks võimalik kõigil e-arveid vahendavatel Eesti ettevõtjatel e-arvete ringluse süsteemiga liituda. Selgus, et sellist varianti toona ei olnud.

«Tuli üles näidata kangekaelsust. Meile üritati musta valgeks rääkida ja kui me lõpuks tõestasime, et meile valetati ja kõik ettevõtjad tegelikult süsteemile ligi ei pääse, siis asuti avallikuse silmis väitma, et majanduskomisjon oleks justkui innovatsiooni pidrur,» viitas Kokk eeltoodud toonase MKM-i asekantsler Kotka sõnadele.  

Postimehe käsutuses olevatest majanduskomisjoni istungi protokollidest selgub, et ministeeriumi ametnikud üritasid muu hulgas näiteks selgeks teha, et bittide ja baitide edastamine ongi kallis tegevus.

«Pole õigustatud eeldada, et e-arve edastamine on tasuta. E-arve maksmisega kaasnevad sama moodi kulud nagu kirja saatmise ja telefonikõnega,» märkis näiteks üks ametnik eelnõu kaitstes.

Kokk ei usu, et eelnõu esitlenud ametnikel ja seda kaitsnud ITL-i esindajatel oleks olnud e-arvee turu hõivanud kolmiku – Omniva, Fiteki ja Telema – osas mingisugused isiklikud huvid.

«Tihti on olukord selline, et lihtsalt tullakse ühe ideega ja sellest ei suudeta välja tulla. Kohtusin ametnikega veel poolteist nädalat tagasi ja nad ei olnud suutnud veel tänaseks sellest välja tulla,» ütles riigikogu liige.

Riik hoiaks küll e-arvete süsteemile täielikul üleminekul kokku 2,5 miljonit eurot aastas, kuid eelnõu kohaselt oleks ettevõtjad pidanud sellest kinni maksma 800 000. Koka hinnangul ei oleks e-riigile olnud kuidagi omane, et arved ise oleksid muutunud tasuliseks. Nimelt oleks ainuüksi ühe e-arve saatmine läinud maksma 0,2 eurot.

Igal juhul keeldus riigikogu 1. jaanuarist sellisel kujul e-arvete üldist kohustust kehtestamast ja seda hetkeni, mil riik on ise valmis loonud oma keskse e-arvete saatmise ja vastuvõtmise operaatorteenuse, millega saavad liidestuda erinevad majandustarkvarad, et ka nende kliendid saaksid e-arveldama hakata.

Ülesande selline teenus oma olemasoleva e-arveldaja süsteemi juurde luua sai Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) ning möödunud nädalal see valmis saigi. Loodi erinevaid osapooli ühendav keskne ja soodne e-arvete rändlusteenus. Varasemalt oli e-arveldajaga liidestunud vaid eelmainitud operaatorid Fitek ja Omniva. Liitunud majandustarkvaral tuleb igakuiselt tasuda vaid 0,5 eurot kliendi kohta.

Nüüd polegi riigikogul muud teha, kui raamatupidamise seaduse eelnõu taas letile tõsta ja kokku leppida, millal Eesti täies ulatuses ja kohustuslikult e-arvete peale üle läheb.

Riigikogu majanduskomisjon ei jõudnud probleemi tõdemuseni aga päris isepäi, vastavad märgukirjad olid edastanud komisjonile maksumaksjate Liit, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtete Assotsatsioon (EVEA) ja majandustarkvara Envoice loojad.

Envoice’i juhatuse liige Ivar Veskioja märgib protsessile tagasi vaadates, et  riigi toega murtud e-arve operaatorite oligopoolse turuvalitsemise eripäraks oli pealesunnitud vahendusteenus.

«Operaatorile tuli maksta iga e-arve edastamise eest tasu. Tasuta e-arvete saatmist võimaldavatel tarkvaradel nagu Envoice, ei võimaldatud liituda operaatorite vahelise rändlusvõrguga. Omniva esindaja kinnitas majanduskomisjonis avameelselt, et neil puudub ärihuvi e-arvete rändluselepingu sõlmimiseks. Rändluse puudumine oleks toonud kaasa selle, et Omniva kliendid poleks saanud saata arveid ettevõtetele ja riigiasutustele, kes kasutavad Envoice’i teenust ja ka vastupidi,» sõnas Veskioja.

Veskioja ei häbenenud tunnistada ka seda, et Omniva, Fitek ja Telema käitusid koostöös ITL-iga kartellile iseloomulikult. «Teatud Rahandusministeeriumi ja MKMi ametnikud kaitsesid oligopoli huve ja ründasid teravalt Envoice’i, Maksumaksjate Liidu ja EVEA ideed turg avada kõigile tarkvaradele,» sõnas ta. «Riigikogu majanduskomisjon oli viimane instants, kus meil õnnestus oligopoli tugevdamine ära hoida. Turu avamine enne vaba rändlust oleks kolmele operaatorile kõik kliendid sundkorras toonud.»

ITL-i juhi Jüri Jõema sõnul ei saa ta kuidagi Envoice'i avaliku kriitikaga nõustuda. «Olen teinud Envoice’le ettepaneku, et nad laseksid Konkurentsiametil e-arvete turgu analüüsida ja saaksid selguse, kas ja kus eksisteerib turutõrge,  kuid nad keeldusid sellest resoluutselt,» märkis Jõema.

Jõema kinnitusel on ITL-i e-arvete toimkonnas teemat arendamas vähemalt 15 ettevõtet ning mingisugusest suletud ringist rääkida ei saa. «Samuti on artilkis nimetatud kolmel ettevõttel igaühel lepingud mitmete teiste e-arve rändlusteenust või raamatupidamistarkvara teenust osutava ettevõtetega,» lisas ta.

ITL tervitab Jõema sõnul riigikogu poolt e-arvete teemalise seadusemuudatuse uuesti algatamist kui positiivset sammu mugavate e-teenuste laialdasemaks levikuks.

Ministeeriumi kommentaar: reeglid on olnud kogu aeg avatud

Rahandusministeeriumi e-arvete projektijuht Marge Lepp:

Rahandusministeerium on e-arvete laiemat kasutuselevõtu projekti vedanud juba mitu aastat. E-arvete vahendusteenuse osutamiseks on reeglid täna sama avatud kui olid enne uue raamatupidamisseaduse muutmise seaduse heakskiitmist möödunud aasta lõpus – kõigil ettevõtetel on võimalus pakkuda operaatorteenust e-arve vahendamiseks. Seega on vale väide, et rahandusministeerium on seisnud turu suletuse poolt, sest turg on avatud kõigile.

E-arve saatmise teenus oli tasuline nii enne kui ka pärast uue raamatupidamisseaduse vastuvõtmist, va e-arveldajas koostatavad e-arved väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ja 5 arvet kuus Fiteki arved.ee portaalis. E-arve saatmise eest võtavad kõik vahendajad tasu.

RIKi pakutav teenus on samasugune tasuline operaatorteenus nagu pakuvad teised erasektori operaatorfirmad.  RIKi e-arvete saatmise ja vastuvõtmise lahendust ei ole „keskne“, vaid hetkel üks neljast ja uute operaatorite lisandumisel saab olema üks paljudest. Võrreldes teiste operaatoritega on RIK-il uudne kompleksteenus, mis võimaldab lõppkasutajatel mitte suhelda operaatoriga e-arveldaja, vaid oma majandustarkvara pakkujaga. Kuid see eelis on RIK-il uudne vaid tehnilises mõttes. Samasugust teenust on kogu aeg ja ka uues hankes kasutanud näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus(RTK), kes vahendab riigiasutusi operaatoriga suhtlemisel.