Teiseks oli tema sõnul tekkinud küsimus, kuidas oleks võimalik kõigil e-arveid vahendavatel Eesti ettevõtjatel e-arvete ringluse süsteemiga liituda. Selgus, et sellist varianti toona ei olnud.
«Tuli üles näidata kangekaelsust. Meile üritati musta valgeks rääkida ja kui me lõpuks tõestasime, et meile valetati ja kõik ettevõtjad tegelikult süsteemile ligi ei pääse, siis asuti avallikuse silmis väitma, et majanduskomisjon oleks justkui innovatsiooni pidrur,» viitas Kokk eeltoodud toonase MKM-i asekantsler Kotka sõnadele.
Postimehe käsutuses olevatest majanduskomisjoni istungi protokollidest selgub, et ministeeriumi ametnikud üritasid muu hulgas näiteks selgeks teha, et bittide ja baitide edastamine ongi kallis tegevus.
«Pole õigustatud eeldada, et e-arve edastamine on tasuta. E-arve maksmisega kaasnevad sama moodi kulud nagu kirja saatmise ja telefonikõnega,» märkis näiteks üks ametnik eelnõu kaitstes.
Kokk ei usu, et eelnõu esitlenud ametnikel ja seda kaitsnud ITL-i esindajatel oleks olnud e-arvee turu hõivanud kolmiku – Omniva, Fiteki ja Telema – osas mingisugused isiklikud huvid.
«Tihti on olukord selline, et lihtsalt tullakse ühe ideega ja sellest ei suudeta välja tulla. Kohtusin ametnikega veel poolteist nädalat tagasi ja nad ei olnud suutnud veel tänaseks sellest välja tulla,» ütles riigikogu liige.
Riik hoiaks küll e-arvete süsteemile täielikul üleminekul kokku 2,5 miljonit eurot aastas, kuid eelnõu kohaselt oleks ettevõtjad pidanud sellest kinni maksma 800 000. Koka hinnangul ei oleks e-riigile olnud kuidagi omane, et arved ise oleksid muutunud tasuliseks. Nimelt oleks ainuüksi ühe e-arve saatmine läinud maksma 0,2 eurot.