Uued töötajad kurdavad vähese juhendamise üle

Noored töötajad peavad juhendamist võrdlemisi heaks. Foto: Panthermedia/Phovoi R.

Värskest uuringust selgub, et töötajad pole juhendamisega uuel töökohal eriti rahul, kuna tööandjad ei panusta sellele piisavalt.

CV Keskuse uuringus tunnistas 53,7 protsenti küsitletuist, et juhendamine või õpetamine puudus uuele töökohale asudes kas täielikult või võinuks olla põhjalikum. Enim tunnevad juhtnööridest puudust avaliku sektori töövõtjad – koguni 76,1 protsenti töötajaist pidas koolitusprogrammi puudulikuks. Puuduliku juhendamisega paistavad silma ka finantsi, turunduse/reklaami ning ehituse/kinnisvara valdkondade esindajad.

CV Keskuse kommunikatsioonijuhi Henry Auväärti sõnul on ka varasemad uuringud näidanud, et tööandjad soovivad leida juba «täielikult valmis» töötaja, keda ei peaks põhjalikult koolitama.

«On igati ootuspärane, et tööandjad soovivad, et uus töötaja võimalikult ruttu uude ametisse sisse elaks, kuna sobiva töötaja leidmine ei toimu üleöö ja töö on häiritud nädalaid, kui mitte kuid,» selgitas Auväärt. Siiski ei tohi unustada, et värbamisprotsess ei lõppe töölepingu allkirjastamisega – erinevates ettevõtetes võivad samale ametikohale olla seatud hoopis teised eesmärgid ja ka vastutus.

Seepärast peab uuele kohale liikunud töötaja kiirelt selgeks saama nii ettevõtte eesmärgi kui väärtused, tutvuma kolleegidega ja saama ülevaade ka tööülesannetest. Auväärt tõdes, et kui tööandja kohe alguses koolitamisele ei panusta, võib juhtuda, et uue töötaja tulemused ei vasta hiljem ootustele ja vastutus langeb juhi tegemata tööle. Samuti võib töötaja otsustada, et töö ei vasta ka tema ootustele ja otsustab juba katseajal edasi liikuda.

Ideaalis võiks töötajal uuele tööle asudes olla mentor või usaldusisik, kelle poole vajadusel pöörduda. Auväärt märkis, et uue töötaja täisvõimsuse saavutamine nõuab tugevat panust nii otseselt juhilt kui tervelt meeskonnalt – seda eriti olukorras, kus ettevõttes puudub selge uue töötaja koolitusprogramm.

Uuringust selgus veel, et rohkem panustatakse nooremate inimeste juhendamisele, sealjuures vanuserühmas 45-54 eluaastat pidas juhendamist puudulikuks.

Uuringus osales 2769 töövõtjat üle Eesti.