/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/02/06/6317419t1h999a.jpg)
Restorani külastades tuleks kindel olla, kas seal suudetakse tagada piisav toiduohutus või on tõenäoline lahkuda söögikohast kõhuvaluga.
Restoraniroad, mida tasuks pigem vältida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portaal Mashed reastas mõned restoranitoidud ja nende koostisosad, mille tellimisel peaksid kaks korda läbi mõtlema, kas see on ikka mõistlik tegu.
Joogid sidruniviiluga. Sidruniga tees või mineraalvees pole midagi imelikku, ent kindel ei saa olla selle käsitlejas. Kas sidruniviil võis klaasi jõuda sama käe läbi, kes alles lapiga laudu pühkis või isegi mõnd toorest toiduainet katsus? Kui sidrunit pole enne viilutamist ning klaasipanekut korralikult pestud, satub ühes sellega joogiklaasi muudki, mida sa oodata ei oska.
Poolküpse pihviga burger. Kuumutamine on üks parimaid viise, kuidas vältida bakterite sattumist taldrikule. Kui näiteks grillil saab igasugused toorel lihal pesitsevad bakterid kiirelt kahjutuks teha, siis hakitud liha vajab omajagu kauem kuumust. Pealegi kui lihatükil on bakterid peamiselt selle pinnal või pinna lähedal, siis hakklihas on need igal pool. Kui oled kindel, et restoran tarnib regulaarselt kvaliteetset liha, siis võid ilmselt kindel olla ka medium-rare-burgeri tellimisel, kuid kui tegu on mõneeurose lõunapakkumisega, siis ole pigem ettevaatlik.
Lutserni idud. Tegu pole ehk kõige tavapärasema restoraniroaga, ent kes on proovinud, teab selle mõnusat maitset ja samas süütut välimust. Nii nagu sidrunid, võivad ka lutserniidud kergesti saastuda ning kahjulikke baktereid edasi kanda. Idud vajavad kasvamiseks soojust ja niiskust, mis on ühtlasi suurepärane keskkond bakterite arenguks. Seega pole haruldane, et kutsumata külalised ka idude hulka satuvad.
Merikarbid. Karpide ja austrite puhtus sõltub sageli sellest, millisest veest need on püütud – mida saastunum oli nende elukeskkond, seda saastunumad on nad ise. Ette on nähtud ka normid, millise kvaliteediga veest tohib neid püüda ja serveerida, kuid kui on võimalik selle arvelt raha teenida, siis iga söögikoht seda ilmselt ei jälgi. See tähendab, et müüki võivad jõuda ka räpasemast veest püütud karbilised. 1980ndatel peeti tooreid karpe peamiseks süüdlaseks New Yorgis levinud hepatiidipuhangus. Mereandide tarbimisega on seostatud ka tüüfuse levikut.
Jääkapsas. Toitudes võrdlemisi levinud jääkapsal on samuti potentsiaal kanda edasi kahjulikke baktereid, kui seda pole korralikes hügieenitingimustes käideldud. Lisaks on jääkapsas väga soodne komponent, kuid seda sisaldava salati hind aetakse sageli lakke.