/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/02/06/6316291t1h4e39.jpg)
Kohtuvaidluses Ivari Padarit võitnud põllumees Toomas Marga süüdistab riiki põllumaa rendihindadega manipuleerimises, et eeldatavasti säilitada eelisseis AS Tartu Agro jaoks.
Põllumees Marga süüdistab riiki põllumaa rendihindade moonutamises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ministeerium saatis Euroopa Komisjonile 16. detsembril 2015 kirja, millega edastati komisjonile Uus Maa Tartu büroolt tellitud eksperthinnang. Selles eksperthinnangus edastatakse, et 2015. aastal oli keskmine põllumajandusmaa renditasu turuhind Tartumaal 27 eurot hektarilt, millega püüti õigustada Tartu Agro poolt 3057 hektari kasutamise eest makstavat ülimadalat renditasu,»
kirjutab Marga valitsusele ja riigikogu maaelukomisjonile saadetud pöördumises. «Nüüd on läinud vaevalt aasta mööda ja maa-amet ütleb, et nende 3054 hektari renditasu alghind võiks enampakkumisel olla 2015. ja 2016. aasta turupõhiste renditasude alusel kokku 404 527 eurot, ehk 132 eurot hektarilt.»
Marga sõnul tekib küsimus, kuidas saavad renditasu turuhinnad Tartumaal kahes dokumendis 6-8 korda erineda, arvestades et maa-ameti aastatel avalikel rendikonkurssidel aastatel 2013-2016 on Tarumaal keskmine põllumaa renditasu 200-220 eurot hektari kohta. Marga tuletab valitsuse liikmetele meelde, et põllumajandusministeerium sõlmis 2000. aasta 16. novembril Tartu Agroga Tähtvere vallas Tartumaal riigi omandisse jäetud 3089 hektari põllumaadele 25 aastaks rendilepingu – ja seda aastase renditasuga 10 000 krooni ehk 0,21 eurot hektari kohta. Euroopa Komisjon aga uurib juba alates 2014. aastast, kas selline rendileping võiks tähendada ebaseaduslikku riigiabi.
«See rendileping kujunes AS Tartu Agro jaoks ülisoodsaks, kuna rendikonkursi ainsaks tingimuseks seati Tartu Agro majandustegevuse tagamine ehk konkureerivaid pakkumisi sisuliselt välistav tingimus,» meenutab Marga enda pöördumises.
Tema sõnul on nüüdseks selgunud, et maaeluministeerium teeb tõsimeelseid ettevalmistusi selle rendilepingu pikendamiseks Tartu Agro suunatud avalikul enampakkumisel kuni 2040. aastani. Uut enampakkumist kavandatakse Marga hinnangul tingimustel, mis arvestab ennekõike Tartu Agro huve.
«Miks kavandatakse täna olemasoleva rendilepingu pikendamist, kui see kehtib niigi 2025. aastani,» küsib Marga valitsuselt ja maaelukomisjonilt. «Maaeluministeeriumi taoline seisukoht on seda üllatavam, et alles hiljuti kujundas ministeerium selles küsimuses juba välja oma selge seisukoha. AS Tartu Agro pöördus nimelt 11. septembril 2012 ministeeriumi poole taotlusega pikendada rendilepingu tähtaega kümne aasta võrra. Nimetatud leping kehtib kuni 16. novembrini 2025, seega taotles AS Tartu Agro, et seda pikendataks kuni 2035. aastani.»
Põllumajandusministeerium vastas toona, et taotlust ei ole võimalik menetleda, sest see on esitatud liiga ennatlikult ehk enam kui 12 aastat enne lepingu lõpptähtaja saabumist.
«Sisulist hinnangut rentniku tegevusele, aga samuti praegu rendile antud riigivara valitsemise perspektiivile, saaks ja oleks mõistlik anda taotluse korral, mis on esitatud näiteks üks aasta enne lepingu lõpptähtpäeva ja pidades silmas tema õigust pöörduda kohtu poole üheksa kuud enne lepingu lõppemist. Eelnimetatud põhjusel tagastan kõnealuse taotluse jättes selle läbi vaatamata,» kirjutas ministeerium oma vastuses.