/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2011/03/10/534653t1h9a53.jpg)
Aianduskauplustest võib leida palju erinevaid mullakotikesi ja -pakke, asjatundja sõnul on erinevatel mullasortidel ka oma mõte, sest suvaline muld igale taimele ei sobi.
Suvaline muld igale toataimele ei sobi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Annela Nõmmik rääkis, et osa taimi tahab happelisemat mullasegu ja teised aluselisemat.
«Kui meil on kodus kaktused ja sukulendid, siis nemad tahavad hästi toitainevaest, liivast mullasegu.»
«Põhiline ongi mullavalikul tunda oma taime, et mis piirkonnast ta pärit on ja mida ta tahab. Kõige olulisem on jälgida mulla happelisust,» sõnas ta.
Aednik selgitas, et komponentide järgi, millest erinevad mullad on kokku segatud, on kolme liiki istutusmuldasid.
Ühed on mulla baasil, sisaldades suurel hulgal saviliiva, ja taime toitaineid on seal pikemaks ajaks. Teised on turba baasil mullad, mis on hästi kerged ja sisaldavad toitaineid suhteliselt lühikeseks ajaks (kaks-kolm nädalat). Kolmandaks on kompostmullad, mis on hästi õhulised ja toitainerikkad, kuid need kipuvad kergesti läbi kuivama.
Kui enamiku toataimi saab istutada toalille mulda vastavalt nende happelisuse-vajadusele, siis spetsiaalset mullasegu vajavad palmid, orhideed ja kaktused-sukulendid.
Kui aga on soov kodus muld ise kokku segada, tuleks Nõmmiku õpetuse järgi see enne läbi kuumutada, sest õuest võivad tulla kaasa vihmaussid, nende munad või igasugused haigused.
Tavalist aiamulda kasutades võiks selle sisse segada ka liiva, mis mulla õhulisemaks muudab.