Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Toataimede ümberistutamise ABC

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui taime juured hakkavad poti põhjast välja pressima, on aeg ümberistutamiseks küps.
Kui taime juured hakkavad poti põhjast välja pressima, on aeg ümberistutamiseks küps. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Toalillede kõige parem ümberistutamise aeg on just kevadel enne seda, kui taimed alustavad uut kasvuperioodi. Kindlasti ei sobi taimele ka iga suvaline muld, lähtuda tuleks tema vajadustest.

Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Annela Nõmmik selgitas, et parim aeg ümberistutamiseks on siis, kui taime puhkeperiood on lõppenud ja tekivad uued võrsed. See on märtsist mai lõpuni, aga ka augusti lõpus.

Taimed annavad ise märku

Kevadel juurduvad taimed kõige paremini. Kui taime on vaja erandkorras ümber istutada, näiteks mõne haiguse korral, võib seda teha ka muul ajal. Soovitatav ei ole istutada taime siis, kui ta on juba õitsema hakanud.

Nõmmik rääkis, et ümberistutusvajadusest annavad märku taimed ise. Kas juured hakkavad potipõhja all olevast august välja tulema või kergitavad need taime potist välja.

«Kõige parem tunnus on aga alati see, et kui taim potist välja lüüa ja kui juurekava on muutunud potipõhjas hästi puntraks, nii et mulda enam näha ei ole, vajab taim kindlasti ümberistutust,» selgitas aednik.

Noored ja kasvujõulised taimed vajavad ümberistutamist igal aastal. «Kui on vanemad taimed, mis on kodus olnud aastaid, siis tuleks neid istutada kahe-kolme aasta ja päris suured taimed nelja-viie aasta tagant,» soovitas Nõmmik.

Millist potti vaja?

«Kui juurepundar tundub hästi suur, ei tähenda see, et peaks väga suure poti valima,» manitses Nõmmik.

«Pott võiks olla läbimõõdult umbes 2-3 sentimeetrit eelmisest suurem. Muidu ei suuda taim üleliigset mullavaru ära kasutada ja muld läheb riknema, tulevad taimehaigused ja mädanikud.»

Suuremate taimede puhul soovitas aednik valida raske savipoti, mis ei lase suurel taimel nii lihtsalt ümber kukkuda.

Enne istutamist peaksid taimed olema eelmisel päeval korralikult kastetud, et muld ei oleks liiga kuiv ega pudeneks istutamise käigus juurte ümbert ära. Lahtise mulla soovitas Nõmmik taime ümbert ära võtta, juurekava tuleks ära puhastada ning juured võiks enne uude potti panemist ka lahti harutada.

Kui on näha mõned mädased või kuivanud juured, tuleb need kindlasti eemaldada ning eemalduskohad võiks puusöetuhaga kokku teha. Kui seda aga käepärast pole, võib kasutada ka jahvatatud kaneeli või jahvatatud söetablette.

Istutamisel on oluline seegi, et poti põhja saaks korralik drenaažikiht. Kauplustes müüakse spetsiaalset kergkruusa, ent selle asemel võib kasutada ka jämedamat liiva, kruusa või graniitkillustikku. Kiht peaks olema umbes üks-kaks sentimeetrit, olenevalt poti suurusest.

Sagedasemad vead

Taim tuleks panna umbes samale kõrgusele, kui see enne oli. Peamine viga, mida taimede istutamisel tehakse, ongi Nõmmiku sõnul see, et see istutatakse liiga sügavale.

Mullasegu peaks potiservast jääma üks-kaks sentimeetrit alla poole, et kastmisveele jääks ruumi ja see ei hakkaks mulla pealt maha voolama. Väga kõvasti ei ole taime vaja kinni vajutada.

Lõpetuseks tuleks taim korralikult läbi kasta, alusele voolanud vesi ära valada, panna varjulisemasse kohta ning veega üle piserdada.

«Väetamisega võiks alustada pärast ümberistutamist ühe kuu möödudes, siis on taim ilusasti ära juurdunud. Kohe ei tohi kunagi väetama hakata,» hoiatas aednik.

Tagasi üles