Nets selgitab, mis eile kaardimaksetega valesti läks

Kaardimakse. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eilne kaardimaksete rike häiris igapäevaseid toiminguid, mistõttu tekkisid toidupoodides pikad järjekorrad ärritunud inimestega. Poodide esindajate sõnul mõnetunnine rike neile palju kahju siiski ei teinud.

Eile õhtul tabas Eestis ulatuslik häire pankade makseterminalide ja sularahaautomaatide töös, mille põhjuseks oli rike pankade kaardikeskuses.

Kaardikeskust haldava ettevõtte Nets Estonia juhataja Raivo Tinn ütles Postimehele, et katkestus puudutas Nets Estonia makseterminale, pankadevahelist sularahaautomaatide ristkasutust, Eesti kaardiomanikke välismaal kui ka välismaalasi Eestis. Töötlemata jäänud tehingute maht oli umbes 2,7 protsenti kogu ööpäeva tehingute mahust.

«Back-up süsteem ei rakendunud, kuigi oleks pidanud. Andmebaasi tootja firmaga tegeletakse, et leida põhjust. Täna öösel on planeeritud hooldustööd, mis ei peaks kaardimakseid häirima,» kinnitas Tinn.

Rikkest ei jäänud puutumata muuhulgas toidupoed, kuhu paljud inimesed oma ostukorvid maha jätsid ning minema läksid.

Rimi esindaja Katrin Bats tõdes, et kuna Rimi terminalid ühenduvad Swedbanki, siis selle panga kaartidega maksmist rike ei seganud. «Swedbanki pangakaartide kasutuse osakaal meie klientide hulgas on väga suur, hinnanguliselt üle poole. Seega jäi paljudele häire märkamata,» ütles ta. Siiski oli veel hulk kliente, kelle jaoks sularaha puudumine ja kaardimaksehäire olid probleemiks.

«Koostööpartneri trahvimise osas ei ole me hetkel veel otsustanud, selleks tuleb üle vaadata ka lepingutingimused. Varasemast kogemusest võime öelda, et pigem tuleb trahvimine kõne alla pikemaajaliste rikete korral,» lisas Bats.

Coopi kommunikatsioonijuhi Martin Miido sõnul päästis neid maksekaardina kasutatav Säästukaart Pluss, tänu millele oli kaardimaksete probleem Coopi klientide jaoks oluliselt väiksem.

«Loomulikult tekitas katkestus tavapärasest pikemaid järjekordi, klientides rahulolematust ning osa kaupa jäi tõrke ajal müümata. Mõningal määral mõjutas see kaupluste käivet, kuid sellest suurema kahjuna näeme hoopis klientide ajakulu,» ütles ta.

Teatavat klientide nurinat oli tema sõnul kauplustes tajuda, aga kuna alternatiivne kaardimakse võimalus oli olemas, siis suurt mõju käibele ega klientidele see ei avaldanud. Osa Coopi Nutikassasid töötab ka sularahaga, tänu millele sai tõrke ajal sealgi maksta.

Maxima finantsjuht Aleksei Kadõrko ütles, et rikke ajal oli võimalik klientidel sularahaga arveldada nii kassades kui ka seda võimalust pakkuvates iseteeninduskassades. «Selleks, et inimesed oskaksid rikkega arvestada, teavitasime neid müügisaalis töötajate poolt kui ka kauplusesisese raadio vahendusel. Praeguse info najal hindame, et rike võis mõjutada kuni 60 protsenti meie klientidest - just nii suur on nende klientide osakaal, kes eelistavad tasuda pangakaardiga,» rääkis ta. 

Valdav osa klientidest suhtus tema olukorda mõistvalt, kuid leidus ka neid, kes ostudest loobusid. «Mõju käibele on hetkel raske objektiivselt hinnata, kuid kaudne kahju on kindlasti märkimisväärne. Mis puudutab meile ja klientidele tekitatud kahju hüvitamist, siis täna kehtivad lepingud taolist võimalust ette ei näe,» lisas Kadõrko.

Selveri kommunikatsioonispetsialisti Karl-Villiam Vaseriku sõnul suuri muutusi eile õhtul võrreldes teiste päevade käibega ei esinenud. «Suurt erinevust võis vaid täheldada sularaha tehingute hüppelise kasvuga, kus 90 protsenti kaardimaksetest tasuti sularahaga. Inimestel oli endiselt võimalus tasuda Swedbanki kaardiga või sularahas,» ütles ta. Kuna raha sai välja võtta ka lähedalasuvatest pangaautomaatidest, siis suurt segadust poes tema sõnul antud perioodil ei tekkinud.