Tema sõnul tähendab see, et kui selgub, et EL ei rahasta Rail Balticu projekti planeeritud 85 protsendi mahus, siis peavad Balti riigid ise leidma võimaluse, kuidas tagada projekti jätkumine, kuid ei tasu karta projekti katkestamise võimalust.
«Ma kardan, et Brexiti ja seda ümbritsevate probleemidega võib tekkida vajadus tugevdada Euroopa turvalisust. Ma ei ole kindel, et kõigile projektidele, mida esitleti 4 kuni 5 aastat tagasi on reaalselt vahendid tagatud. Seega me peame tulevikku vaadates uurima võimalusi, kuidas veel võib projekti rahastada peale 2020. aastat,» ütles Rubesa neljapäeval.
Tema sõnul vajab projekt esialgsete kalkulatsioonide kohaselt kokku 4 miljardit eurot ning Balti riigid ootavad, et EL panustaks sellest 85 protsenti. Leedu on teatanud, et on valmis projektis osalema vaid tingimusel, kui EL panustab vähemalt 85 protsenti.
«On ilmselge, et ühegi Balti riigi eelarvest ei ole võimalik projekti rahastada, kui EL ei hüvita sellest vähemalt 80 protsenti,» ütles Rubesa.
«Me peame mõistma, et ei ehita raudteed vaid infrastruktuuri loomiseks ja mõne reisija transpordiks. Me ehitame uue majanduskoridori, et tugevalt ühendada Põhja-Euroopa Lääne-Euroopaga.»