Jaanuarist 2013 avanes Eesti elektriturg täielikult ning kõikidest elektritarbijatest said vabatarbijad, kes võisid nüüd otsustada, millise elektrimüüja käest elektrit osta. Avatud turu algusega aga elektri hind tõusis. Kolme aastaga on olukord siiski muutunud ja elektrienergia hind on hakanud vähenema.
Turu avanemisega hakkas elektrihind sõltuma otseselt turul kujunevast börsihinnast. Elektribörs on organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks. Süsteemihaldurina otsustas Elering liituda 15 aastat Põhjamaades tegutsenud elektribörsiga Nord Pool Spot (NPS), mis on üks maailma suurimaid füüsilise energiaga kauplevaid elektribörse.
Tarbijate jagunemine ja hind
Elektrituru avanemine jaotas elektritarbijad laias laastus kolme rühma: suurimasse liikusid need, kes sõlmisid fikseeritud elektrihinda sisaldava lepingu, teise moodustasid tarbijad, kes valisid börsihinnaga paketi ning üldteenust (väiketarbijad) või bilansienergiat (suurtarbijad) jäid kasutama need elektritarbijad, kes ei sõlminud lepingut ühegi elektrimüüjaga.
Peale elektri enda hinna sisaldab elektriarve ka võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ning käibemaksu. Riigiti võivad elektrienergia hinna komponendid suuresti erineda.
Eesti elektrituru avanemine suurendas lõpptarbija hinda kõigis rühmades. Paraku oli hinnatõus ette teada ega olenenud sellest, kas müüjat vahetati või mitte. Elektrituru avanemisega samal ajal suurenes ka võrguteenuse tasu. Seoses vajalike uute investeeringutega tõstis hinda nii põhivõrgu ettevõte kui ka enamus jaotusvõrgu ettevõtteid.
Avatud elektriturul tuleneb elektrienergia hind nõudluse ja pakkumise vahekorrast, mida kajastab elektrienergia hinna kujunemine elektribörsil. Tarbija jaoks sõltub elektrienergia hind eelkõige müüja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust.