/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2016/11/27/6119597t1h3004.jpg)
Piima kokkuostuhinna järjepidev tõus on taganud selle, et tarbijatel tuleb piimatoodete eest veidi rohkem välja käia kui varem, mil hinnad olid kohati ebareaalselt soodsad.
Piimatoodete hind näitab tõusutrendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul oli 2015. ja 2016. aasta keskmiseks piima kokkuostuhinnaks vähem kui 24 senti/kg, mis on 5-6 senti madalam Eesti piimatootjate tegelikest kuludest tavapärases turuolukorras.
«Piima müügist saadav hind ei olnud seega pikka aega piisav tootmiseks tehtavate kulutuste katmiseks. See on ka põhjus, miks kolme aasta jooksul on Eesti piimalehmade arv vähenenud 11600 looma ehk ligi 12 protsendi võrra,» ütles ta.
Hiljuti näitab piima kokkuostuhind siiski tõusutrendi – kui mullu suvel maksti statistikaameti andmetel põllumajandusettevõtetele piima kokkuostul veel umbes 20 senti/kg, siis alates septembrist on hind tasapisi kasvanud.
Septembris maksti piimatootjatele keskmiselt 23 senti/kg, oktoobris 26, novembris 30 ja detsembris juba 32 senti/kg. Kokkuostuhinna tõus viimasel poolaastal peegeldab Sõrmuse sõnul piimaturu olukorra muutust rahvusvahelistel turgudel, kus kaubeldavate piimatoodete hinnatase on hakanud oluliselt paranema ning võimaldanud tootjatele piima eest rohkem maksta.
Sõrmus tõi näite, et võrreldes möödunud juuliga, mil piima kokkuostuhind Eestis oli kõige madalam, on tänavu jaanuaris näiteks või hind tervelt 41 protsenti kasvanud.
«Samal ajal on lõssipulbri hind kasvanud 23 protsenti, piima- ja vadakupulbri hind 39 protsenti, Edam-tüüpi juustu hind 34 ja Gouda-tüüpi juustu hind 36 protsenti. Kui või hind välja arvata, siis Eesti piimatööstuste väljamüügihinnad on samal ajal kasvanud EL keskmisest siiski aeglasemas tempos,» rääkis ta.
Sõrmus tõi lisaks välja, et konjunktuuriinstituudi kogutavad piimatoodete keskmised jaehinnad näitavad, et ka tarbijatele on piimatooted viimase poolaasta jooksul natuke kallimaks läinud.
«Kui möödunud aasta suvel maksis piim keskmiselt poes 58 senti liiter, siis detsembriks oli keskmine hind tõusnud 64 sendini, mis tähendab umbes kümmet protsenti hinnatõusu. Tõusnud on ka või hind, aga kohaliku juustu hind konjunktuuriinstituudi andmeil oluliselt muutunud ei ole,» nimetas ta.
Siiski on Sõrmuse sõnul viimastel nädalatel rahvusvahelisel piimaturul märgata siiski hinnatõusu peatumist ja isegi mõningast hinnalangust - seega on üsna keeruline hinnata, milliseks turuolukord lähiajal kujuneb.
Siseturu hinnataset mõjutavad tema sõnul lisaks rahvusvahelistele turgudele ka teised asjaolud, näiteks piimatööstuste omavaheline konkurents siseturul või ka jaekettide poolne surve tootjatele.
«Samas on selge, et vahepeal Eesti kauplustes valitsenud piimatoodete hinnatase polnud tootjate jaoks jätkusuutlik ning osasid piimatooteid oli kauplustest võimalik osta ebamõistlikult madala hinnaga,» lisas ta.