/nginx/o/2017/02/01/6300821t1h5459.jpg)
Eesti meterjaliteadlased on alustanud uuringuid aatomkihtsadestuse rakendamiseks täiesti uudsete materjalide loomisel.
ESTCube-2 hakkab katsetama Eesti teadlaste arendatavat erilist kaitsekatet (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli füüsika instituudi kiletehnoloogia labori insener Maido Merisalu kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et viimastel aastatel on muutunud aktuaalseks kosmosetehnika tarbeks mõeldud korrosioonivastaste aatomkihtsadestuse põhimõttel töötavate kaitsekatete arendamine.
Aatomkihtsadestus on meetod, mis võimaldab kasvatada aatomkihtide kaupa mistahes koostise ja struktuuriga materjale. Nii on võimalik kasvatada ühtlase paksusega materjalikihti isegi kõige keerukamatele kolmemõõtmelise kujuga mikroskoopilistele objektidele. Kuigi kihid võivad olla vaid mõne nanomeetri paksused, on see tihtipeale piisav neile paremate või täiesti uute omaduste andmiseks.
Selline tehnoloogia on hiljuti muutunud aktuaalseks seoses kosmosetehnoloogia nõudluse kasvuga. Satelliitide kaitseks arendataksegi praegu Tartus välja spetsiaalset alumiiniumsulamile mõeldud nanostruktuurset katet, mis oleks tõsiseltvõetav alternatiiv NASAs kasutatavale plasma-elektrolüütilisele oksüdatsioonile, mis paraku kahjustab tõsiselt pisemaid keeruka kujuga alumiiniumdetaile.
Eesti teadlaste arendatud nanostruktuurse materjali patendi esimese kasutamise õigus antakse lähikuudel tõenäoselt Tartu Ülikooli hargettevõttele Captain Corrosion OÜ, kes plaanib seda kasutada kosmoses juba 2018. aastal koostöös Tartu Ülikooli kiletehnoloogia labori ja Tartu observatooriumiga. Testimine on kavas läbi viia Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks üleslennutataval tudengisatelliidil ESTCube-2.