/nginx/o/2011/03/09/533975t1h2aa4.jpg)
Riigikontrolli soojusvarustuse audit näitas, et paljud kaugküttepiirkonnad on riigis kehtestatud läbimõtlematult ning neis tegutsevad soojatootjad ei suuda pakkuda tarbijatele mõistliku hinnaga soojusenergiat.
Riigikontroll: küttesüsteemid jätavad soovida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audit näitas, et 89 protsendil juhtudest ei olnud omavalitsused kaugküttepiirkonna kehtestamisel välja selgitanud, milline on katlamajade ja soojusvõrkude seisukord, kas piirkonnas on piisavalt palju tarbijaid ja kui palju on vaja tootmisse ja võrkudesse investeerida. Samuti ei kaalutud, kas piirkonnas oleks odavam saada soojust näiteks lokaalsest katlamajast või soojuspumpade kasutamisest.
Seetõttu on mitmed piirkonnad kehtestatud ka sinna, kus kaugküte ei ole kõige soodsam ja keskkonnasõbralikum kütmisviis.
Eesti elanikest 60 protsenti tarbib kaugkütet ehk soojust, mis on toodetud katlamajas või elektrijaamas ja jaotatud soojusvõrkude kaudu tarbijatele. Inimese jaoks on kaugkütte tarbimine kohustuslik, kui kohalik omavalitsus on kehtestanud kaugküttepiirkonna. Kaugküttesoojust ei pea tarbima, kui maja köetakse taastuva kütusega.