Kas kindlustus hüvitab sulaveest põhjustatud kahju?

Kevad ähvardab taas üleujutustega. Pildil mullune uputus Lääne-Virumaal. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kevadine suur sula ja sellega kaasneda võivad üleujutused pole enam kaugel. Kuigi paljud inimesed on oma kodud ootamatute kahjude vastu kaitsnud kindlustuslepinguga, tasub teada, et sulaveest tingitud kahjusid ei hüvita kõik kindlustusseltsid, hoiatab tarbijaveeb Minuraha.ee.

Kindlustuslepingu tingimustes on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on kindlustusfirmal kohustus kahjud hüvitada. Teiseks on lepingus kirjas välistused ehk need juhtumid, mille puhul kahju ei hüvitata.

Tasub teada, et kuigi erinevad seltsid võivad pakkuda sarnase nimega tooteid – näiteks kodukindlustus, eluasemekindlustus – on nende sisu ehk kindlustustingimused erinevad.

See tähendab, et kindlustusselts A võib oma kodukindlustuse tingimustes ette näha kahjude väljamaksmise siis, kui su kelder on sulaveest üle ujutatud ning kindlustusseltsi B kodukindlustuse tingimustes on selline juhtum kirjas välistusena.

Lume ja jää sulamisest põhjustatud kahjude puhul võib rääkida peamiselt kahest võimalikust kahjust: üleujutus ja läbi hoone konstruktsioonide, näiteks katuse sissepressiv vesi. 

Üleujutuse tagajärjel tekkinud kahjusid kindlustavad mitmed kindlustusseltsid, kuid kindlasti tuleks kindlustustingimustest järele vaadata, kas kindlustuskaitse laieneb ka piirkondadele, kus toimuvad üleujutused sageli.

Hoone konstruktsioonidest – näiteks katuselt – sisse tungiv lumesulamisvesi on üsna paljude kindlustusseltside tingimustes aga kirjas välistusena. Seltsidel, kes ka selle riski vastu kindlustavad, võib olla täiendava punktina kirjas, et hüvitist makstakse vaid esmakordsel vee läbijooksmisel katuse või seina kaudu. 

Üldiselt on välistusena kirjas ka kahju, mis on põhjustatud lume raskusest – näiteks sisse vajunud katus.

Põhjenduseks on siin asjaolu, et kahju põhjustanud sündmus peab olema ootamatu ja ettenägematu, kuid lund on katuselt võimalik eemaldada, enne kui selle raskus konstruktsioonile saatuslikuks saab.  

Enne kindlustuslepingu sõlmimist

• Mõtle, millised on need kahjud, mis sinu kodu tõenäolisemalt võivad ohustada? Näiteks ahiküttega majas tuleb eriti tõsiselt suhtuda tuleriski, aastakümneid remontimata katusega kortermaja viimase korruse elanik peab kaaluma, kas lähiaastail võib hakata katus läbi sadama. Ka tasub hinnata, kui reaalne on sinu kodus sissemurdmise oht.

• Kui oled kõige tõenäolisemad riskid välja selgitanud, otsusta, kas vajad kõige laiemat kindlustuskaitset, mida üldjuhul pakub koguriskikindlustus või soovid kindlustada ainult mõned riskid, näiteks tuleriski. NB! Koguriskikindlustus ei tähenda seda, et kõik võimalikud riskid on kindlustatud – ka koguriskikindlustusel on rida välistusi, mille puhul hüvitist ei maksta. 

• Enne lepingu sõlmimist võrdle vähemalt kolme seltsi kindlustustingimusi, sest erinevate seltside tingimused on erinevad! Eriti hoolikalt uuri, kas sind huvitavate riskide vastu on kaitse olemas. Väga tähtis on tähelepanu pöörata välistustele, ehk juhtumitele, mille puhul kindlustusselts hüvitist ei maksa. Välistused võivad tuleneda ka ohutusnõuetest, mis tähendab, et kui sa pole kinni pidanud kindlustuslepingu lisas kirjas olevatest ohutusnõuetest, võib kindlustusandja hüvitamisest keelduda.

• Kindlustusandja valimisel ära otsusta hinna põhjal, vaid selle järgi, kes pakub sinu vajadustele kõige paremini sobivaid tingimusi. 

Loe kindlustuslepingu sõlmimise kohta näpunäiteid siit.
Erinevate seltside tingimusi aitab võrrelda küsimustiku kasutamine.