:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/01/31/6296365t1h811a.jpg)
Kui möödunud nädala lõpus olid kütuse hinnad Eesti tanklates 1,079 eurot liitri kohta, siis eile tõstsid jaemüüjad hinda 1,204 euroni liitri kohta.
Kütusehinnad hüppasid nädala alguses 13 senti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olerexi juhatuse liige Alan Vaht ütles, et tegemist on tavapärase praktikaga, kus nädala alguses hinnad tõusevad ja nädala edenedes taas langevad. Seetõttu on 13 sendine hinnatõus tema sõnul tavaline.
«Esmaspäeval toimub hinna korrigeerimine tavahinna tasemele. Selliste kõikumiste taga on ülitihe konkurents,» rääkis Vaht.
Neste jaemüügijuht Kristi Pari ütles, et äkilise hinnatõusu taga on ülitihe konkurents koduturul. «Ägeda hinnavõitluse tulemusena langevad jaehinnad nädalas mitu korda väga madalale ja ärilise otstarbekuse mõistes ei saa see olla pikalt kestev. See on ka põhjus miks on tingitud sellised järsud muutused kui hinnaga minnakse uuesti üles tavahinna tasemele,» põhjendas Pari.
Ta tõi välja, et eelmine nädal oli selle poolest eriline, et hinnad langesid tanklates hulgihinna lähedale ning sellisel tasemel pikalt püsimine ei ole ühelegi kütusemüüjale jätkusuutlik.
«Viimaste hinnatõusude põhjuseks on olnud hinna tõstmine tavahinna tasemele, mis vastab sisseostuhinnale. Aktsiisitõusuga eilsel hinnatõusul seost ei olnud, kuna uus aktsiisimäär hakkab kehtima 1. veebruarist,» märkis ta.
Alates 1. veebruarist tõuseb bensiini ja diislikütuse aktsiis 10 protsenti, mis kergitab kütuste liitrihinda 5 sendi võrra. Samas mängivad kütusefirmad siiski mõttega, et bensiini ja diislikütuse hind tõuseb oluliselt rohkem.