Päevatoimetaja:
Sander Silm

MTA: 1000-euroste arvete deklareerimine on ennast õigustanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti maksu- ja tolliamet
Eesti maksu- ja tolliamet Foto: Dmitri Kotjuh

Maksu- ja tolliameti (MTA) teatel jäi 1000-euroste arvete deklareerimise ehk käibedeklaratsiooni lisa mõju püsima ka eelmisel aastal ning seni on säärane asjakorraldus end õigustanud.

«Käibedeklaratsiooni lisa KMD INF tulemusel suurenes käibemaksulaekumine 2015. aastal suurusjärgus 100 miljonit eurot. Peamine mõju tuli sellest, et fiktiivsete tehingute osakaal majanduses vähenes märkimisväärselt ning selle tulemusel hakkas ka rohkem käibemaksu eelarvesse laekuma,» ütles MTA avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits BNS-ile.

Kui käibedeklaratsiooni lisa rakendamise levinud vastuargument oli see, et MTA peaks tegelema ainult nende ettevõtetega, mis maksudest hoiduvad, siis hilisem mõjuanalüüs on tema sõnul näidanud, et tegelikult vähenes fiktiivsete tehingute maht kõikides valdkondades ning andis selle võrra ruumi võrdsele konkurentsikeskkonnale.

«2016. aasta kohta saab öelda, et mõju pole olnud ühekordne, vaid on jäänud püsima. Kindlasti püütakse esitada uute skeemidega KMD INF-ile väljakutseid, kuid seni on käibedeklaratsiooni lisa rakendamine ennast igati õigustanud ja olnud maksuhaldurile suureks abiks võrdse konkurentsikeskkonna hoidmisel,» rääkis Laurits.

Käibedeklaratsiooni mõju näeb amet tema sõnul lisaks vähenenud käibemaksuaugule ka ettevõtete lisandväärtuse kasvus, mis on alates 2014. aastast järjepidevalt kasvanud. Kui 2015 kasvas lisandväärtus 800 miljoni euro võrra, siis 2016 oli kasv 685 miljonit eurot ehk protsendina oli kasv 2015. aastal 8,6 protsenti ja 2016 oli 6,8 protsenti.

«Selles on olnud oma osa ka käibedeklaratsiooni lisal, mis on aidanud turumahtu võita nendel ettevõtetel, mis käibemaksu korrektselt tasuvad,» rääkis Laurits.

Käibemaksukohustuslased pidid hakkama alates 2014. aasta novembrist tekkiva käibe arvestust pidama viisil, mis võimaldaks käibedeklaratsiooni lisal deklareerida ühe tehingupartneriga tehtud tehingu või tehingute arveid, mille käibemaksuta kogusumma on kalendrikuus vähemalt 1000 eurot.

Käibedeklaratsiooni lisa esitamise eesmärk on käibemaksupettuste vähendamine ja konkurentsikeskkonna võrdsemaks muutmine. Kogutavate andmete abil on võimalik oluliselt kiiremini ja täpsemalt teha kindlaks isikud, kellele maksuhaldur peaks pöörama kõrgendatud tähelepanu ning seeläbi vähem koormata ülejäänud ettevõtjaid.

Tagasi üles