Riigi tulud kasvasid mullu ligi kümnendiku

Foto: Arvet Mägi

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2016. aastal riigile tulusid kokku 8,58 miljardit eurot, mida oli 603,1 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti rohkem kui aasta varem.  

«Makse laekus riigile möödunud aastal samas mahus kui eelarvega kavandatud. Samuti on hea meel tõdeda, et riigiasutuste kulud püsisid tavapäraselt eelarvega seatud raamides,»  ütles rahandusminister  Sven  Sester.

Makse, sealhulgas omavalitsustele, töötukassale ja haigekassale ning teistele asutustele edasiantavaid makse, tasuti riigile möödunud aastal 7,53 miljardit eurot, mis on 5,7 protsenti ehk 404,1 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Sotsiaalmaksu laekumine kasvas 6,5 protsenti 2,55 miljardile eurole ja käibemaksu laekumine kasvas 5,7 protsenti 1,96 miljardile eurole. Aktsiise laekus 11,2 protsenti rohkem kui aasta varem, kokku 970,5 miljonit eurot. Aktsiiside laekumise kasvu mõjutas nii alkoholi kui ka kütuse varumine enne 2017. aasta maksumäärade tõusu.

Omavalitsustele, töötukassale, haigekassale ja teistele asutustele edasiantavaid makse laekus kokku 1,26 miljardit eurot, mida oli 6,5 protsenti rohkem kui aasta varem.

Mittemaksulisi tulusid sai riik aastaga 1,1 miljardit eurot, mis on 198,9 miljonit eurot rohkem kui 2015. aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 168,2 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 127,1 miljonit eurot.

Toetusi saadi 616,4 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ja muud välistoetused moodustasid 601,7 miljonit eurot ning sisemaised toetused 14,6 miljonit eurot. 2016. aastal laekus välisvahendeid 62,2 protsenti ehk 230,8 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Suurima osa ehk ligi poole välistoetustest moodustasid ELi struktuurivahendid summas 298,4 miljonit eurot. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist laekus 119,7 miljonit eurot. Muid põllumajandustoetusi laekus möödunud aastal 134,4 miljonit eurot, millest detsembris laekus 35,5 miljonit eurot eelmise, 2007.–2013. aasta finantsperioodi vahendeid.

Kulusid  tehti 2016. aastal kokku 8,56 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 575,8 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 4,05 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 410 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 2,71 miljardit eurot, millest suurema osa moodustasid edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulusid  kasutati 98,9 protsenti aastaks planeeritust. Tööjõukuludeks suunati 3,4 protsenti rohkem kui 2015. aastal, kokku 747,2 miljonit eurot. Majandamiskulude maht suurenes 3,5 protsenti, moodustades detsembri lõpus 737,7 miljonit eurot.

Investeeringuteks  suunati möödunud aastal 330,4 miljonit eurot, mida oli 116,1 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Riigiasutused investeerisid ise 299,3 miljonit eurot, mida oli 38,1 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Investeeringutoetusi anti 31,1 miljoni euro ulatuses. Investeeringute maht on viimase kuue aasta madalaimal tasemel ning see on peamiselt tingitud välisvahendite arvel tehtavatest paigutustest.

Eelmisel, 2007.–2013. aasta finantsperioodil suunati välisvahendeid oluliselt suuremas mahus investeeringuteks, nagu infrastruktuuri, maanteedesse, transporti ja kinnisvarasse. Käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil suunatakse toetusi rohkem teenuste tarbeks, nagu tööturu- ja haridusmeetmed, koostöö- ja teadusprogrammid ning muud inimestele suunatud arengu- ja nõustamisprogrammid.

Riigiasutuste investeeringuid kokku oli 2016. aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest ligi poole moodustasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks kavandatud vahendid summas 142,8 miljonit eurot. Investeeringute kasutamine on igal aastal suhteliselt sarnase trendiga, kus kulud aasta esimesel viiel kuul on madalad ning väljamaksed kasvavad aasta teises pooles seoses suuremahuliste investeeringute allhangetega.

Välistoetusi  maksti kulude ja ettemaksetena välja 575,8 miljonit eurot, millest 293,2 miljonit moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti väljamakseid maaeluministeeriumi valitsemisalas summas 228,6 miljonit eurot, millest suurema osa moodustasid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi väljamaksed summas 127,2 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 159,9 miljoni euroni, millest toetusi suunati muu hulgas ettevõtluse tugevdamiseks ja transpordi arendamiseks.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid  ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,19 miljardit eurot, mida oli 44,5 miljonit eurot ehk 3,9 protsenti rohkem kui 2015. aasta detsembris. Likviidsusreservis oli 765,3 miljonit ning stabiliseerimisreservis 405,9 miljonit eurot.

Novembri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 24,4 miljonit eurot ehk 0,12 protsenti SKTst. Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk ulatus 65,4 miljoni euroni. Keskvalitsuse eelarve oli 86,8 miljoni euro ja sotsiaalkindlustusfondidel 3 miljoni euro ulatuses puudujäägis.