Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Lugeja küsib: kuidas on õige töölepingut lõpetada?

Tööleping tuleks lõpetada kirjalikult, et see oleks vajadusel tõendatav. FOTO: Panther Media/Scanpix

«Soovin töölt ära minna. Mis võimalused on mul töösuhte lõpetamiseks?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Andrei Polovnjov.

Esimene võimalus töösuhet lõpetada on tööandjaga kokkuleppele jõuda. Selleks peaksite tegema talle ettepaneku töösuhte lõpetamiseks. Kui tööandja on nõus, saab töösuhte poolte kokkuleppel lõpetada. Töölepingu seadus (TLS) ei eelda küll poolte kokkuleppe vormistamist, kuid hilisemate vaidluste vältimiseks tuleks kokkulepe vormistada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga). Suuliselt ei saa töösuhet üles öelda!

Kui tööandja kokkuleppega nõus pole, saab töötaja ühepoolselt töösuhte üles öelda. Töölepingu ühepoolne ülesütlemine saab olla korraline või erakorraline. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Tähtajalise lepingu puhul saab töösuhte korraliselt üles öelda üksnes katseajal ja/või siis, kui tähtajaline leping on sõlmitud kellegi asendamiseks.

Oma lahkumise põhjust töötaja avaldama ei pea. Töölepingu korraline ülesütlemine eeldab seda, et töötaja peab tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, katseajal 15 päeva. Kui töötaja tähtaegadest kinni ei pea, võib tööandja nõuda töötajalt hüvitist vähem etteteatatud aja tõttu tekkinud kahju eest.

Kui töötaja soovib töölepingu üles öelda erakorraliselt, peab ta tõendama, et selleks on tal mõjuv põhjus (TLS § 91 lg 1). Seadusandja on siinkohal mõelnud eelkõige tööandja kohustuste olulist rikkumist (näiteks oluline töötasuga viivitamine, ebaväärikas kohtlemine vms) või isiklikke põhjuseid, mis ei võimalda tööd jätkata. Kui töötaja ütleb töösuhte üles tööandja kohustuste rikkumise tõttu, peab ta enne tööandjat hoiatama.

Isiklikel põhjustel ülesütlemisel võivad põhjusteks olla näiteks halb tervis või perekondlikud kohustused. Töövaidluste praktika näitab, et üldjuhul pole erakorraliseks põhjuseks näiteks elukoha või töökoha muutus.

Töötaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kui töötaja lepingut mõistliku aja jooksul üles ei ütle, võib tööandja eeldada, et töötaja on rikkumisega nõustunud ning valmis oma kohustusi töölepingu alusel täitma. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses peab töötaja välja tooma ülesütlemise aluse ja põhjendama mõjuva põhjuse olemasolu ja olema valmis seda tõendama. Erakorralisest ülesütlemisest ei ole töötaja kohustatud tööandjale ette teatama, kui seda ei ole mõlemapoolseid huve arvestades mõistlik eeldada.

Nii korralise kui ka erakorralise ülesütlemise puhul tuleb järgida vorminõuet. Ülesütlemisavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri, SMS). Vorminõuet rikkudes on töölepingu ülesütlemine tühine (nt suuline ülesütlemine). Seega, et töösuhe lõppeks, tuleb pooltel jõuda kokkuleppele või peab töötaja tegema avalduse.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back