Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse aseesimehe Meelis Eldermanni sõnul ei vasta tõele Eesti Energia väide nagu kasutaks VKG oma kaevandamisvõimsusest üksnes 66 protsenti ja omaks riigifirma ees konkurentsieelist.
VKG: Eesti Energia hõivab konkurentide eest põlevkivi
"Praegu on meil töös kolm Petroteri tehast, mille põlevkivivajadus on 3,4 miljonit tonni aastas ja kaks Kiviteri vabrikut. Kokku juba täna on meil põlevkivivajadus ligi 4,5-5 miljonit, selleks et kõik tehased tööle rakendada," ütles Eldermann BNS-ile. Ta lisas, et lubadega on VKG-l praegu võimalik kaevandada 3,5 miljonit tonni põlevkivi aastas. "Lihtsalt bilansiliselt meil jääb iga aasta tegelikult puudu põlevkivi," märkis ta.
Puudu jääva osa ostis VKG kuni 2014. aastani Eesti Energia Kaevandustelt. "Ja kui härra [Eesti energia juhatuse esimees Hando] Sutter on toonud näite, et meie kaevanduse keskmine kaevandusprotsent aastas on 66 protsenti, siis tegelikult me oleme üldse oma kaevanduse rajanud 2010. aastast ja kaevanduse rajamine võtab nii palju aastaid aega, et kolme aasta jooksul me saavutasime selle, et meie kaevandus saavutas täisvõimsuse," rääkis ta.
Alates 2014. aastast on VKG Eldermanni sõnul alles oma kaevandust üles koormanud pea 100-protsendilisele võimsusele. "Me oleme 2014 kaevandanud 90 protsenti ja 2015 kaevandanud 95 protsenti oma koguvõimsusest, nii et see 66-protsendine jutt ei päde," sõnas ta. Kes Eldremanni sõnul vähegi kaevandustehnoloogiat tunneb, see teab, et kaevandust pole võimalik ühe aastaga kohe üles koormata. "Seda teab Eesti Energia ka väga hästi," lisas ta.
Sutteri VKG konkurentsieeliste teemaliste juttude tagamaad peituvad VKG juhatuse aseesimehe sõnul soovis, et praegune põlevkivi jaotussüsteem jääks kehtima. "Praegune süsteem võimaldab Eesti Energial õiguslikult jätta kaevandamata suure koguse põlevkivi ja võimaldab neil aastast-aastasse saada ressurssi, mis oleks tegelikult vajalik teistele," märkis Eldermann.
Kuna VKG-l seisab endiselt tööta kaks Kiviter tehnoloogial tehast, saatis VKG kuu aega tagasi Eesti Energiale taas soovi tükikivi ostmiseks. "See annaks siin Ida-Virumaal täiendavaid töökohti ja võimaldaks käivitada kaks tehast, mis muidu seisavad," ütles Eldermann. Eesti Energia pakutav müügihind ei vasta Eldermanni sõnul endiselt põlevkivi õiglase hinnale, vaid Eesti Energia kasutab ära oma monopoolset seisundit ja dikteerib hindu.
"Meie oleme rääkinud õiglasest hinnast kuskil 18 eurot tonnist ja nende hind on sellest oluliselt kõrgem," sõnas ta.
"Erinevalt Eesti Energiast, kellel on Uus-Kiviõli luba juba käes, meil alles käib keskkonnamõjuhindamine ja ametlik Sonda kaeveluba puudub. Seega väita, et Sondaga oleme kindlustanud endale ressursi veel 20 aastaks, on ennatlik. Ojamaa kaevanduse ressursi jätkub 12-13 aastaks, mitte 15 nagu härra Sutter väidab," sõnas Eldermann.
"Täna oleme olukorras, kus VKG-l jätkub põlevkivi enam kui 30 aastaks – Ojamaa kaevanduses 15 aastaks ja lisaks menetlusse võetud Sonda kaevandamisloa alusel veel täiendavaks 20 aastaks. Samal ajal ei ole Eesti Energial piisavalt kaevandamislubadega tagatud põlevkivivaru, et opereerida olemasolevaid tootmisseadmeid nende eluea lõpuni. Seega on VKG-l täna Eesti Energia ees selge eelis ja neil puudub alus väita, et tooraine ei ole nende olemasolevatele tootmisvõimsustele tagatud," rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter pressiteates.
Sutteri sõnul peaks turule pääsema efektiivsem väärindaja sõltumata ettevõtte omanikust või põlevkivi kasutusest ning kui kunagi peaks reaalselt põlevkivi nõudlus pakkumise ületama, võiks riik põlevkivi kaeveload võõrandada enampakkumise kaudu, et saada parim tulemus. "Oleme viimase viie aasta jooksul kasutanud 83 protsenti meile eraldatud põlevkivi aastasest kaevandamismäärast. Madalate turuhindade tõttu ei ole ükski põlevkiviettevõte täies mahus oma kaevandamismäära kasutanud, kuid teistel kaevandajatel on viie aasta keskmisena see näitaja oluliselt madalam. Näiteks VKG on kasutanud viie aasta jooksul enda aastamäärast 66 protsenti," rääkis Sutter.