Kuidas elada allergikuna koos lemmikloomaga?

Kui sul on kassiallergia, tuleks lemmikloom magamistoast eemal hoida. Foto: SCANPIX

Sina ja su lemmikloom saate kenasti koos eksisteerida isegi juhul, kui sul on looma vastu allergia ja see paneb sind aevastama ning köhima.

Eksperdid on öelnud, et lemmiklooma allergia ei tähenda ilmtingimata seda, et inimene ei saaks koos oma lemmikuga elada. Tuleb lihtsalt järgida teatud reegleid ja nõuandeid ning sama katuse all elamine ei pruugigi olla kohutav piin. Samuti ei ole allergia ilmnemisel vaja ka oma lemmikut ära anda, nagu tihtipeale tehakse, kirjutas quickandsimple.com.

Endine loomaallergiat põdenud ning allergikuna loomaga kooselamise käsiraamatu kirjutanud Shirlee Kalstone soovitas hoopis panna piir allergeenide levikule kodus. Allergiat ei tekita looma karvad vaid hoopiski lemmiku süljes ja uriinis olevad valgud ning rasunäärmete eritis ja kõõm, ehk surnud naharakud.

Mõned lihtsad nõuanded, kuidas on allergikuna võimalik koos lemmikloomaga elada.

Seep vahule!

Vannita oma lemmikut iga nädalaselt hüpoallergilise loomašampooniga, vähendades sellega allergiat tekitavaid osakesi karvas 84 protsendi võrra. Enne looma sissešampoonitamist palu allergiavabal pereliikmel lemmik ära kammida. (Kui oled seda sunnitud ikkagi ise tegema, kata suu ja nina allergiat takistava maskiga.) Ole kammimisel hoolas ning pea silmas, et karv saaks harjatud ka naha lähedalt, et lisaks karvadele saada kätte ka lahtine kõõm.

Magamistoast välja!

Kuna inimene veedab umbes kolmandiku päevast magamistoas, võiks selle ruumi muuta võimalikult allergiavabaks. Kuidas seda aga kõige lihtsamini teha? New Yorki allergoloog dr Clifford Bassett soovitas looma sinna tuppa lihtsalt mitte lasta, hoides näiteks ruumi ust kinni

Ravimid?

Kui allergianähud on ikka väga tõsised ning hakkavad igapäevategevusi segama, soovitas dr Bassett pidada nõu tohtriga, kes saab vajadusel välja kirjutada spetsiaalsed allergiaravimid, allergiavastased silma- või ninatilgad. Samuti võib perearst soovitada allergiasüste, mida alguses tehakse kord-kaks nädalad ning hiljem juba kord kuus. Pärast allergiasüste esineb umbes 70–80 protsendil patsientidest vähem allergiavaevusi.