/nginx/o/2017/01/27/6285411t1h5610.jpg)
Sünteetiline inimnahk võib olla hea viis kosmeetika- ja ravimitööstustes levinud loomkatsete järele.
3D prinditud inimnahk võib viia vajaduse loomkatsete järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madridi Carlos III Ülikooli energia-, keskkonna ja tehnikauuringute keskuse teadlased teatasid hiljuti, et on loonud sünteetilise inimnaha, mis sobib nii põletushaavade puhul naha asendamiseks kui ka keemia-, kosmeetika- ja ravimitööstuses loomkatsete lõpetamiseks.
Nende sünteesitud materjal on väga sarnane inimnahaga. Tal on olemas isegi marrasnaha ehk epidermi kiht, paksem pärisnahk ja kollageeni tootvatest fibroblast-rakkudest koosnev kiht, mis annab nahale vajaliku painduvuse ja mehhaanilise tugevuse.
Hispaanlaste loodud nahk on meditsiinis kahtlemata suur samm edasi, kuigi tegemist ei ole universaalse lahendusega kõigile probleemidele. Sünteesitud naha siirdamiseks elavale inimesele peab see näiteks pärinema sellelt inimeselt endalt. Vastasel juhul peab patsiendi immuunsüsteem seda sissetungijaks ja suunab siirdatud naha vastu kõik võimalikud ründevahendid.
Tööstuses vajalikud naha katselapid saab mõistagi masstoota ilma spetsiifilisi patsiente silmas pidamata.
«Sünteetilise naha printimise tehnoloogia võimaldab tootmise standardiseerida ja automatiseerida, mistõttu muutub kogu protsess ka käsitsi sünteesimisest odavamaks,» ütles The Independentile bioteaduste firma BioDan Group juht Alfredo Brisac, kes loodab uue tehnoloogia aja möödudes ka kommertsturule tuua.
Uut tehnoloogiat kirjeldav teadusartikkel ilmus ajakirjas Biofabrication.