/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/01/26/6282057t1hdf4a.jpg)
Ringkonnakohus jättis ASi Tallinna Vesi ja konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses rahuldamata ettevõtte esitatud apellatsioonikaebuse.
Tallinna Vesi kaotas tariifivaidluses ka ringkonnakohtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Analüüsime otsust, see on veel väga uus asi,» ütles Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi BNSile küsimuse peale, kas ettevõte kavatseb ringkonnakohtu otsuse edasi kaevata riigikohtusse. ASil Tallinna Vesi on õigus esitada kassatsioonkaebus riigikohtule hiljemalt 27. veebruaril. Edasikaebamine tähendaks, et vaidlus ei ole lõplikku lahendit leidnud, teatas Tallinna Vesi börsile.
Tariifivaidluse lõpliku lahenduse leidmiseni kehtib õiguskaitse, mille Eesti kohtud määrasid konkurentsiameti ettekirjutuse osas tariifide langetamiseks. Samuti on lõpliku lahenduse leidmiseni peatatud kahjunõude menetlemine, mille ettevõte esitas Tallinna halduskohtule konkurentsiameti vastu 2014. aastal.
AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muu hulgas pandi viieks aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal sõlmisid Tallinna linnavalitsus ja Tallinna Vesi teenuselepingu muudatuse, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, andes Tallinna Veele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.
Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.
Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja Eesti riigi vahel pooleli kohtuvaidlus.
2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011–2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014–2020.
Juuli lõpus hindas Tallinna Vesi enda nõude esialgselt 90 miljonilt eurolt alla 73 miljonile eurole ning novembrikuus jõudis summa 67,5 miljonile eurole. Nõude suurust arvutab veefirma tarbijahinnaindeksi väärtuse järgi, selle aastamuutus on aga tänavu olnud pigem negatiivne.
Tallinna Vesi on hinnanud, et vahekohtu otsust on oodata 2017. aasta esimeses pooles. Justiitsministeeriumi hinnangul võib otsust oodata aga kõige varem 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses.