Poeketid ja kliendid aktsepteerivad vähenenud töövõimega töötajaid

Kuulmispuudega teenindaja rinnamärk Rimi töötajal. Foto: Rimi

Vähenenud töövõimega inimesed võivad muu hulgas tööd leida toidupoodides, kus nad poodide esindajate sõnul hästi hakkama saavad ning klientidele meeldivad.

Rimis töötab 200 osalise töövõimega inimest, kellest 25 on kuulmispuudega. Paljud neist töötavad Rimi kassades üle Eesti, tehes tavapärast kassapidaja tööd.

Poeketi personalijuhi Kaire Tero sõnul toetatakse suhtumist, et vähenenud töövõimega inimesed peavad saama vastavalt vajadusele käia tööl ning elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Nii on ettevõte valmis pakkuma neile kompromisse ja vajadusel koolitusi.

«Meie kassades töötavad sageli kuulmispuudega müüjad, kes teevad oma tööd hästi ja pühendunult ning saavad poekülastajatelt positiivset tagasisidet. Siiski on juhtunud mõnikord arusaamatusi, kus klient pole kassa juures olevat kirja kurdi teenindaja kohta märganud ning on pahane, kui teenindaja talle ei vasta või tere ei ütle,» kirjeldas Tero.

Selle vältimiseks on teenindajad saanud rinnamärgid, mis annavad kliendile teada, et teda teenindab kuulmispuudega inimene.

Tartu kesklinna Rimis töötab kuulmispuudega teenindaja Jaan Raul Ojastu, kelle väitel võttis klientide mõistev suhtumine veidi aega. «Tänaseks on kuulmispuudega inimene kassas klientide jaoks normaalne – sellele on kaasa aidanud asjaolu, et meid on juba palju ja me saame kenasti hakkama,» tõdes ta.

Ojastu arvates on tegu väga motiveeritud töötajatega, kellest enamik võiks endale kindlasti sobiva töö leida. «Tõlketeenus võiks olla kurtidele piiramatult kättesaadavam, see teeks nende töölevõtmise kindlasti lihtsamaks,» lisas ta.

Selveri personalispetsialisti Kristi Aasa kinnitusel töötab nende poeketis tänase seisuga 241 vähenenud töövõimega inimest. «Töövõime vähenemise põhjuseid on palju erinevaid, seega lähtume töölevõtmisel konkreetsest inimesest ja tema töövõime vähenemise põhjusest – kas ja mis tööd ta Selveris teha saaks,» kirjeldas ta.

Enamasti saavad need inimesed Aasa sõnul tööga hästi hakkama ning ka klientide suhtumine on meeldiv. «Eks on ka vastupidiseid näiteid, kuid põhjuseks ei pea olema ilmtingimata vähenenud töövõimega töötaja. Võimaluse korral võtame ka edaspidi vähenenud töövõimega inimesi tööle,» ütles ta.

Ka Coop palkab osalise töövõimega inimesi, keda näiteks Coop Kaubanduse AS-is töötab täna umbes viis protsenti kõigist töötajatest.

 «Osaline töövõime võib, aga ei pruugi olla alati kliendile silmaga nähtav ja arusaadav ning sageli ei saa klient sellest arugi. Uute hoonete ehitamisel, näiteks Coopi logistika- ja büroohoones oleme samuti arvestanud tingimustega, mis on vajalikud osalise töövõimega inimestel meie juures tööl käimiseks,» lisas Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.