Junckeri fond toob Balti riikidesse veel 18-miljonilise rahasüsti

Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineni sõnul on Eesti Junckeri investeerimisplaanist suhtena SKPsse saanud EL riikidest enim kasu. Foto: YVES HERMAN/REUTERS

Euroopa Liidu investeerimiskava, mida tuntakse ka Junckeri fondina, toob Balti riikide innovatsioonifirmadele 18 miljonit eurot täiendavat laenuraha. Kuigi selle puhul räägitakse soodsamatel tingimustel laenu saamisest, ei ole päris selge, mida see tähendab.

Euroopa Investeerimisfond ja UniCredit Leasing allkirjastasid InnovFin väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tagatislepingu, millega laiendatakse finantseerimise kättesaadavust Eesti, Läti ja Leedu innovaatilistele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Tagatislepingu aluseks on Euroopa Liidu rahastamisalgatus InnovFin väikeettevõtluse edendamiseks ning seda toetatakse Euroopa investeerimiskava keskmes olevast strateegiliste investeeringute fondist.

«Väikeettevõtetel on töökohtade loomisel ja majanduskasvu tagamisel ülioluline roll nii Balti riikides kui ka Euroopas üldiselt. Seepärast on hädasti vaja luua neile uusi rahastamisvõimalusi, et nad saaksid laieneda ja inimestele tööd anda,» rääkis Junckeri investeerimiskava peamine eestkõneleja, Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.

Ta lisas, et tal on väga hea meel, et tänu Euroopa Investeerimiskavale saavad Balti riikide väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted laenu- ja liisingfinantseerimist kasutada tingimustel, mis neile muul viisil võimalikud ei oleks.

Leping võimaldab UniCredit Leasingul finantseerida Eesti, Läti ja Leedu innovaatilisi väikeettevõtteid kahe aasta jooksul soodsatel tingimustel kokku 18 miljoni euro ulatuses. Siiski seda, mida täpsemalt soodsamad tingimused tähendavad, Unicredit Liisingu juhataja Rainer Moppel päris selgelt öelda ei tahtnud.

«Antud koostöö raames pakub Unicredit Leasing Eesti arenevatele ja innovatiivsetele ettevõtetele liisingfinantseerimist ennekõike seadmete ja masinate soetamiseks. Tänu antud garantiile saame ettevõtteid finantseerida suuremas mahus, pakkuda neile pikemat liisinguperioodi ja seeläbi väiksemat igakuist makset ning olla masinate ja seadmete finantseerimisel paindlikumad esmase sissemakse suuruse osas,» rääkis Moppel.

Ka lisas ta, et võrreldes pankade pakutavate laenutoodetega võib öelda, et liisingu puhul on tagatiseks ennekõike liisitav vara. «Pangalaenude puhul on üldjuhul vajalik ka lisatagatis, milleks reeglina on hüpoteek kinnisvarale või kommertspant ettevõtte vallasvarale,» märkis laenuandja.

UniCredit Leasing on Euroopa juhtiva pangandusgrupi UniCredit liige ning üks juhtivaid ettevõtteid Läti turul. Äriühingul on pikaajaline kogemus oma ärivaldkonnas ning viimastel aastatel on ta pidevalt olnud Läti esimese viie liisinguettevõtte hulgas. Alates 2008. aastast tegutseb ettevõte ka Eesti ning 2011. aastast Leedu turul.