Elektriõnnetuse tõttu hukkus mullu neli inimest

Põlenud pistikupesa. Illustreeriv foto. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) andmeil toimus mullu 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, kus hukkus neli, tõsisemalt sai kannatada kaheksa ja kergemalt 42 inimest.

Võrreldes 2015. aastaga ei ole elektriõnnetuste üldarv oluliselt tõusnud, kuid märgatav on tööõnnetuste arvu suurenemine (seitsmelt 12ni) ja traagiliste tagajärgedega tööõnnetuste arvu suurenemine (ühest neljani).

Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.

Enamus õnnetusi (78 protsenti) toimus kodudes või nende lähiümbruses, ülejäänud olid tööõnnetused. Kodustes ja sarnastes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel.

Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Nende peamiseks põhjuseks olid elektriohutusnõuete eiramine, aga ka mittekorras elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine.

Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis (Tallinnas, Harjumaal) ja Ida-Virumaal (72 protsenti õnnetustest).

Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute osas eristusid mullu kolm vanusegruppi: väikelapsed (22 protsenti õnnetustest) ning vanusegrupid 20-29 (22 protsenti) ja 40-49 (18 protsenti).

Tüüpiliseks õnnetuseks väikelastega oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Elektriõnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete kasutamise tõttu.

Kuna möödunud aastal toimus palju just elektriga seotud tööõnnetusi, siis tuletab amet meelde, et kõigil tööprotsessis osalejatel (vastutav isik, tööjuht, tööline) tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja –reeglitest. Eelkõige tuleb enne tööle asumist veenduda, et töökoht oleks ettevalmistatud ning pingetu ja maandatud ning töötajad kasutaksid töödeks ettenähtud isikukaitsevahendeid.

Kuidas elektriõnnetusi vältida?

• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega inimesed;
• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest. Samuti tuleb neid õpetada elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.