Rail Balticu meeskond kaalub täiendavate peatuste lisamist trassile

Rail Balticu arutelu Saugal Foto: Ardi Truija

Rail Balticu Eesti trassile võimalike lisapeatuste ehitamine on projekti läbiviijate poolt analüüsimisel, neid saaks rahastada kas Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvusfondist või Eesti omavahenditest.

Praegu on EL-i rahastus olemas kolme planeeritud peatuse jaoks Tallinnas, Raplas ja Pärnus. Rail Balticu projekti koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul on maavanemad teinud ettepanekuid kokku kaheksa täiendava peatuse rajamiseks.

«Kindlasti analüüsime peatuste asukohti. Oleme võtnud oma planeeringus neid arvesse nii planeerimisel kui eelprojekteerimisel. Peatused nõuavad teatud tingimusi, näiteks peavad need asuma pikkadel sirgetel raudteelõikudel,» ütles Kaunissaare teisipäeval pressiüritusel.

Peatustes sõidavad reisirongid Kaunissaare sõnul korraks põhitrassilt maha ja siis tagasi peale. Põhimõtteliselt oleks võimalik peatusi juurde lisada seetõttu juba ka valmis ehitatud raudteetrassile, kuid see poleks Kaunissaare sõnul mõistlik, kuna nõuaks ehitusperioodiks põhiliinil liikluse seiskamist.

Peaminister Jüri Ratas ütles 16. jaanuaril, et Rail Balticu põhiprojektis ette nähtud Eesti osas kolm raudteepeatust, kuid võiks tõsisemalt analüüsida, kas neid oleks mõtet teha veelgi.

«Ka mina arvan, et raudteel pole mõtet, kui tuled Ülemistel peale ja järgmine peatus on Riia,» ütles Ratas riigikogu liikmete arupärimistele vastates. «Minu teada on maksimaalselt võimalik lisada 11 peatust ehk kaheksa juurde,» märkis ta.

See aga tähendab Ratase sõnul lisaraha, hinnanguliselt maksab üks peatus 10 miljonit eurot. «Kas võiks tulla peatusi juurde, selle üle võiks olla tõsine analüüs,» märkis Ratas. «Kas peaks ka peale Pärnut rongile saama, täiesti õigustatud küsimus,» lisas ta. «See tähendab kõvat teedevõrku ja ühistranspordi juurdepääsu. Neid küsimusi ei ole arutatud.»