/nginx/o/2011/03/07/532866t1h15c5.jpg)
Hinnad tõusevad Eestis Euroopa Liidu keskmisest üle kahe korra kiiremini, palkade olulist kasvu aga lähiajal tõenäoliselt oodata pole.
Eesti hinnatõus Euroopa keskmisest kaks korda suurem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eestis kerkisid hinnad veebruaris aastatagusega võrreldes 5,7 protsenti ja võrdluses 2011. aasta jaanuariga 0,6 protsenti, siis Euroopa Liidus oli hinntõus aastases võrdluses keskmiselt 2,4 protsenti.
Leiburi juhatuse esimehe Asso Lankotsi sõnul on toidukaupade kallinemine tingitud toorainete hinnatõusust maailmas. Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri kinnitusel kasvavad hinnad Eestis aga kiiremini kui Euroopa Liidus või maailmaturul.
Aastane hinnatõus johtub Vitsuri sõnul ennekõike madalast võrdlusbaasist. Muret teeb talle aga kuine tõus, mis vaatamata kõrgele võrdlusbaasile ei taha peatuda.
Üheks põhjuseks võib siin Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul olla kiire majanduskasv. See selgitaks, miks siinne hinnatõus on olnud karmim kui Lätis ja Leedus. Kuid hinnad on kerkinud ka nobedamalt kui Rootsis, kus näiteks toiduained on Josingu sõnul aastaga kallinenud ainult 0,9 protsenti.
«Kui võrrelda Eesti toiduhindade arengut teiste Euroopa Liidu riikide omaga, on meil hinnad paljuski juba ette reageerinud,» kommenteeris Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere. «Eelkõige kehtib see näiteks teravilja- ja piimatoodete kohta. Samas pole maailmaturul toimunu veel jõudnud üle kanduda näiteks siinsete lihatoodete hindadesse.»
«Tuleks selgeks teha, miks hinnad Eestis nii kiiresti tõusevad,» tõdes Vitsur. «Üheks teguriks võib olla kasin konkurents hulgi- või jaekaubanduses. Võib ka olla, et hinnad Eestis ühtlustuvad eurotsooniga, kuid sellisel juhul peaksid samas tempos tõusma ka palgad.»