/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/11/28/6124301t1he45d.jpg)
Läti valitsus kiitis teisipäeval heaks eelnõu, mis näeb ette Rail Balticu projekti raamleppe sõlmimise Eesti ja Leeduga.
Rail Balticu lepe sai esimesena lätlaste heakskiidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltikumi-ülene raudteekoostöö põhineb senini 2013. aasta 2. mail sõlmitud leppel, mis näeb samuti ette koostööd kolme riigi vahel Rail Balticu projekti elluviimiseks ja Euroopa laiusega raudtee rajamiseks, teatas Läti transpordiministeerium.
Läti valitsuse otsus võimaldab Eesti, Läti ja Leedu peaministritel allkirjastada 31. jaanuaril Tallinnas toimuval kohtumisel riikidevahelise Rail Balticu kokkuleppe. Selleks on veel vajalik Leedu heakskiit, mis on varasemalt märku andud, et võib soovida enne allkirjastamist veel lisaaega.
Uues sõlmitavas kokkuleppes lepitakse kokku Rail Balticu ehitamise eeltingimustes ning nende täitjas ja ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmises ning Rail Balticu rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni.
Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ning selle aluse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises infrastruktuurile ning antakse üldised suunised Rail Balticu haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.
Projekti väärtust hinnatakse 5 miljardile eurole, millest Euroopa Liit võib rahastada kuni 85 protsenti perioodil 2014–2020. 2015.–2016. aastal eraldas Euroopa Liit 311 miljonit eurot, sealjuures 106 miljonit eurot Leedu raudteele ja 205 miljonit RB Railile.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmete kohaselt peaks raudteeprojekti Eesti osa kogumaksumus olema käibemaksuta 1,31 miljardit eurot, millest omaosalus moodustaks 197–262 miljonit eurot. Esialgse ajakava kohaselt peaks raudtee valmis saama aastatel 2024–2025.
Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.