Keskkonnakaitsjad: riik andis maapõue strateegiaga tutvumiseks vähe aega

Põlevkivi kaevandamine. Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti keskkonnaühendused kurdavad, et keskkonnaministeerium on jätnud neile uue 30 aastase maapõue strateegiaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aega vaid kaks nädalat. 

Keskkonnaministeerium avalikustas maapõue strateegia, millega pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise, sealhulgas kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks. Keskkonnaühendused peavad aga lubamatuks, et avalikkusele on jäetud dokumendiga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aega vaid kaks nädalat.

Eelmisel neljapäeval avalikustatud «Maapõuepoliitika alused aastani 2050» on raamstrateegiaks edasistele arengukavadele ja õigusaktidele, käsitledes muuhulgas seda, kuidas plaanitakse edaspidi maavarasid, sealhulgas fosforiiti uurida, kuidas eraettevõtted võiksid sellesse investeerida ning kuidas peaks riik maapõue kasutamisest tulu saama. 

Töörühmas Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindanud eksperdi Kristjan Piirimäe sõnul on see naeruväärselt lühike aeg. «Kolmekümne aastaga jõuab parasjagu Eesti maapõue üles sonkida ja ise jõuame selleks ajaks pensionile jääda. Siiski, kas ei peaks nii suurt otsust pikemalt arutama kui kaks nädalat?» imestas Piirimäe. «Vägisi jääb mulje, et dokumendile ei oodata sisulist tagasisidet ega avalikku arutelu.»

Vastavalt valitsuse poolt 2011. aastal kinnitatud kaasamise heale tavale peaks nii seadusloomes kui arengukavade koostamisel avalik konsulteerimine kestma vähemalt 4 nädalat.

Ühendused taunivad keskkonnaministeeriumi kaasamispraktikat, milles järjekindlalt antakse ühendustele ja laiemale avalikkusele olulistele eelnõudele reageerimiseks liiga lühikesi tähtaegu, mille jooksul on keeruline sisukat panust anda. Selline lähenemine näitab, et ministeerium suhtub kaasamisse formaalselt, rikkudes sellega valitsuse poolt paika pandud hea tava põhimõtteid.

Keskkonnaministeerium on teatanud, et tutvustab eelnõud  huvigruppidele järgmisel nädalal.