/nginx/o/2010/04/22/354039t1h573c.jpg)
CV-Keskuse andmetel võib mõnikord tööle saamisel osutuda komistuskiviks ka inimesele endale positiivsena näida võiv omadus, nagu näiteks eelnev õppimine või töötamine välismaal.
Välismaa kogemus võib saada töövestlusel komistuskiviks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandja ei pruugi välismaa kogemuses näha positiivset efekti teadmiste ülekandumisest, vaid usub pigem võimalust, et kord välismaal õnne otsimas käinu teeb seda uuesti. Võib arvata, et tööandjate selliste hoiakute kujunemine on seotud töövõtjate tegeliku käitumisega.
Ülemaailmne migratsioonistatistika näitab rahvusvahelise rände jätkuvat kasvu, kusjuures varasemaga võrreldes on märgatavalt kasvanud just haritud spetsialistide mobiilsus.
Teema on juba mõnda aega olnud diskussiooni objektiks ka Eestis, kuna Euroopa Liidu liikmena on Eesti kodanikel võimalus otsida tööd ja töötada teistes liikmesriikides kohalike elanikega samadel tingimustel.
Majanduslikust aspektist on oluline, et tööturul valitsev olukord ei viiks ajude väljavooluni ja et välisriiki tööle või teadmisi ja kogemusi omandama läinud kõrgharidusega inimesed pöörduksid tagasi kodumaisele tööturule. Õnneks näitavad CV-Keskuse andmed, et päris paljud välismaise töökogemusega inimesed seda ka teevad.
Samas avaldab suur hulk tööotsijaid soovi asuda tööle välismaale. Kõrgharidust omavate tippjuhiks või -spetsialistiks pürgijate 2008. aasta andmete analüüsist nähtus, et emigreerumise valmisolekut mõjutasid lisaks vanusele ja soole ka eelnev õppimine või töötamine välismaal.
Väliskogemuse mõju oli seejuures kõige suurem: tõenäosus otsida tööd ka välismaale oli sellistel inimestel 17 protsenti suurem kui väliskogemuseta inimestel. Seega on arvamusel, et välismaal töötanu teeb seda uuesti, alust, kuid siiski mitte liiga suurel määral.