Pakosta: omavalitsused panevad eluasemelaenu taotlevad vanemahüvitise saajad ebavõrdsesse olukorda

Liisa Pakosta. Foto: Arno Saar/Õhtuleht

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ütleb, et lapsevanemad kannatavad omavalitsuse tegevusetuse ja pooliku seaduse tõttu diskrimineerimist, kuna see raskendab vanemahüvitist saaval lapsevanemal eluasemelaenu saamist.

Liisa Pakosta tuvastas, et pangast eluasemelaenu taotlev vanemahüvitisel lapsevanem ei saa laenu sama sissetuleku korral samadel tingimustel, nagu täiskasvanu, kes ei kasuta lapsehoolduspuhkust. Olukorra lahendaks tema sõnul see, kui inimestel oleks võimalik saada kohalikust omavalitsusest garantiikiri, mis tõendab, et tal on lapsele olemas lasteaiakoht pärast vanemahüvitise lõppemist.

Pakosta rääkis, et praegu põhjendab pank erisust suurema, ent vanemast ja tema tööandjast mittesõltuva riskiastmega – pärast vanemahüvitise lõppu ei ole lapsele garanteeritud lasteaia- või hoiukoht ja vanem võib määramatuks ajaks jääda ilma sissetulekuta, sest ta ei saa väikese lapse kõrvalt tööle naasta.

Volinik hindas panga riskihinnangut proportsionaalseks, ent tuvastas, et diskrimineeriva olukorra on tekitanud osa omavalitsuste tegevusetus koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt lasteaia või -hoiukoha tagamisel vanema soovil esimesest tööpäevast alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest.

Lisaks tegi Pakosta ettepaneku haridus- ja teadusministeeriumile, et koolieelse lasteasutuse seadust täiendataks selliselt, et lapsevanema jäämine sissetulekuta temast endast mitteolenevatel põhjustel oleks välistatud. Mõlemal juhul tuleb lõpetada kaudne diskrimineerimine. Keelatud on nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine lapsevanemaks olemise tõttu.

Pakosta sõnul on kaudne diskrimineerimine pealtnäha neutraalne olukord või seadusesäte, mis aga tegelikkuses asetab lapsevanemad võrdlusgrupiga võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Selles näites olid võrdlusgrupiks sama sissetulekuga inimesed, kellest ühed kasutavad vanemahüvitisega tasustatud lapsehoolduspuhkuse võimalust ja teised mitte.

Olukorra kiireks lahendamiseks tegi võrdõiguslikkuse volinik ettepaneku nii omavalitsustele kui ka pangaliidule, et perekasvuga seoses eluasemelaenu taotlejate riski vähendamiseks peaks omavalitsused andma pangale garantii, et nad tagavad konkreetse lapse vanemale võimaluse tööle naasta.

«Sellise kinnituse abil võidaks kõik osapooled: vanem saab soovitud ajal tööle naasta, riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse hakkab laekuma maksutulu, pangal väheneb risk ja noor vanem saab laenu võtta teiste sama sissetulekuga inimestega võrdsetel tingimustel,» põhjendas Pakosta.

«Loomulikult on lõplikuks lahenduseks vaja tagada, et kõik lapsed saaks neile sobiva lasteaia- või hoiukoha seaduses määratud ajal ehk soovi korral koheselt lapsevanema tööle naasmisel. Lisagarantiiga vajab ilmselgelt täiendamist ka koolieelse lasteasutuse seadus, kuna senimaani on paljud väikelapsega pered jäetud sunnitult sissetulekuta,» rääkis Pakosta. 

Tema sõnul on peresid, kes soovivad last kauem kodus kasvatada ja kellel on see ka majanduslikult võimalik, ent seadus ja igapäevane praktika peavad tagama turvatunde ka neile, kes soovivad tööd ja pereelu ühitada või kellel on see vajadus majanduslikel põhjustel. Igatahes on turvatundel oluline osa ka iibe kasvul.

Oma kirjas omavalitsustele rõhutab Pakosta, et seadusejärgne pole ka olukord, kus lasteaiakohta pakutakse näiteks alles uue õppeaasta algusest. «Lapsed saavad pooleteiseaastaseks piltlikult öeldes aastaringi ja seega tuleb seaduse kohaselt ka lasteaia või -hoiukohti neid vajavatele lastele pakkuda aastaringi, et vanem ei jääks sunnitult sissetulekuta.»

Ühtlasi julgustab volinik laenutaotlejaid, kellele pank kahtlustab, et omavalitsus ei tarvitse hiljem lasteaiakohta tagada, pöörduma oma elukohajärgse omavalitsuse poole vastava kinnituskirja saamiseks, et oma riskitaset laenuvõtjana vähendada. Tänase olukorra on tema sõnul tekitanud see, et omavalitsustes valitseb teadmatus, et neil on õigus sellist kinnituskirja väljastada.

«Enamik omavalitsusi suudab sobivat lasteaiakohta pakkuda kohe, kui vanem seda kohta vajab, ent kõvasti arenguruumi on puuetega laste osas,» kinnitab Pakosta seadusejärgset omavalitsuse kohustust pakkuda sobivat lastehoidu ka eriliste vajadustega lastele.